Makseviis
Makseviis on kaupade või teenuste eest tasumise meetod. Makseviisid jagatakse sularahaga (paberraha, mündid) ja sularahata (nt kaardimakse, püsikorraldus) meetoditeks.[1]
Paberraha oli levinud Hiinas juba 7. sajandil, Põhja-Ameerikas võeti see kasutusele 1690., Prantsusmaal 1716., Inglismaal 1797. aastal ja seejärel terves maailmas. Paberraha on keskpanga või mõne muu raha käibele laskmist korraldava asutuse maksevahendina toimiv võlakiri.[2]
Elektrooniline raha ehk e-raha on tänapäeval üks kõige laiemalt kasutatavaid raha erivorme. Paberraha ja väärismetalliga võrreldes on selle eelis tunduvalt väiksemad käibele laskmise ja ringluskulud. E-raha kasutamine võimaldab suurendada ülekandmiskiirust ja vähendada töötlemise mahukust.[2]
Maksekeskkonnas on ka teisi sula- või kontoraha mittekaasavaid makselahendusi, näiteks virtuaalraha. See on digitaalne väärtus, mida ei ole väljastanud keskpank, krediidi- või e-rahaasutus. Mõnel juhul saab seda kasutada raha alternatiivina.[1]
Eestis tehakse makseid peamiselt elektrooniliselt. Pankade vahendusel tehtud maksetest algatatakse enam kui 99% elektrooniliste kanalite kaudu ja vaid 1% mitteelektrooniliselt.[1]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Tänapäeva maksete eelkäijad on bartertehing ja kaupraha (ingl commodity money). Bartertehing on tehing, kus kaup vahetatakse kauba vastu. Tehingu puuduseks on eeldus, et leidub keegi, kes vajab pakutavat kaupa ning ühtlasi pakub vastu nõutavat kaupa. Kauprahal ehk kaubal on väärtus ka siis, kui seda ei kasutata rahana (näiteks sool, kuld).
Monometallism ehk ühemetallisüsteem on rahasüsteem, mille aluseks on üks väärismetall, näiteks kuld või hõbe. Esimesed süsteemid põhinesid hõbedal ja kehtisid enamikus riikides 19. sajandil. 20. sajandi alguseks asendas selle kullastandard.
Fidutsiaar- ehk usaldusrahaks nimetatakse väärismetalliga tagamata pangatähti. Usaldusraha muutus populaarsemaks siis, kui kullastandardi jäigad reeglid hakkasid majanduskasvu pidurdama.
Veksliringluse skeem lubab kaupmehel hoiustada oma väärismetallist raha pangas ning pank väljastab selle kohta veksleid. Vekslite alusel saavad kaupmehed võtta raha välja kodulinna panga partnerite juures mõnes teises linnas.
Tänapäeval on kasutusel ka sellised rahainstrumendid nagu kinkekaardid, taaratšekid, boonuspunktid ja muu.[2]
Makseviisid[muuda | muuda lähteteksti]
Peamised makseviisid Eestis[1]
- Kaardimakse – makse algatatakse müügiterminalist pangakaardiga.
- Maksekorraldus – saab edastada pangale elektroonselt, paberil või mõnel muul kokkulepitud viisil. Eestis on levinuim internetipanga maksekorraldus. Selleks sõlmitakse pangaga internetipanga kasutamise leping.
- Püsikorraldus – määratud perioodi tagant korduv maksekorraldus, mille puhul teeb pank ülekanded raha maksja eest tema määratud kuupäeval. Püsikorralduse summa määratakse lepingu sõlmimisel.
- E-arve püsimaksekorraldus – võimaldab panka saadetud e-arve alusel maksta teenuse eest määratud perioodi tagant ja automaatselt.
- Mobiilmakse – kauba või teenuse eest tasumiseks mobiiltelefonilt algatatud makse.
Mobiilmakseid võimaldavad näiteks sideettevõtted, idufirmad ja finantsteenuste pakkujad. Sideettevõtete põhiline eelis on nende tehniline kompetents juhtmevabas tehnoloogias ja suur kliendibaas. Idufirmal on võimalik käituda vahendajana tarbija ja panga või kaupmehe vahel. Teine eelis on nende paindlikkus uue tehnoloogia rakendamisel. Esimese kahe pakkuja tegevust võivad aga takistada sellise teenuse pakkumist reguleerivad õigusaktid. Finantsteenuse pakkuja põhiline eelis on juba olemasolev taristu ning teadlikkus turvalisusest, riskijuhtimisest ja kliendi usaldusest.[3]
E-arve on elektrooniline arve, mis eksisteerib elektroonilises keskkonnas. See sisaldab kõiki arve kohustuslikke andmeid ja vastab Eesti e-arve standardile.[4] E-arve jõuab maksjani kiiremini kui paberarve ja säästab paberit. Väheneb arve kadumise risk. E-arve püsimakselepingu alusel maksab pank internetipanka saabunud arved kliendi arvelduskontolt kindlaksmääratud kuupäevadel. Maksja saab e-arve püsimakselepinguga valida etteantud valikute hulgast maksepäeva ja määrata limiidi, millest suuremaid makseid pank automaatselt ei tee.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 http://www.eestipank.ee/maksed-arveldused/makseviisid
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Roos, A., Sander, P., Nurmet, M., Ivanova, N. Finantsturud ja -institutsioonid, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2014, lk 30–35.
- ↑ Christian Hort. Critical Success Factors of Mobile Payment, 2003, lk 10–15.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. mai 2017. Vaadatud 3. mail 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. aprill 2017. Vaadatud 3. mail 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)