E-arve
E-arve on XML-vormingus arve, mis liigub elektroonilises keskkonnas tarkvarasüsteemide vahel.[1]
Tavaliselt koosneb e-arve kahest komponendist: arve pildist (reeglina PDF-vormingus) ja arve andmetest (XML, TXT vms). Arve pilt tagab arve taasesitatavuse nõude[2] ja andmed annavad võimaluse arvet masintöödelda – lugeda failist arve andmed ja teha nende põhjal raamatupidamise kanded.
E-arve standard[muuda | muuda lähteteksti]
Eestil on olemas Eesti e-arve standard[3], mis on kasutusel nii pankades kui ka majandustarkvaras ehk ERP-programmides.
Eesti e-arve vormingute avaldamisega tegeleb Eesti Pangaliit, kellel lehelt on kättesaadavad kõikide kasutusel olevate vormingute versioonid – nii kirjeldused kui ka vormi juurde kuuluvad manused[4].
Eesti e-arve formaadi arendus ja juhtimine on aastast 2019 ITL-i e-arve toimkonnas.[5]
E-arve avalikus sektoris[muuda | muuda lähteteksti]
Vastavalt 15. detsembril 2016 Riigikogus heaks kiidetud raamatupidamise seaduse muutmise seadusele peab avaliku sektori üksustel olema e-arvete vastuvõtmise valmidus alates 1. märtsist 2017 ja alates 1. juulist 2017 on ettevõtjatel kohustus saata avalikule sektorile e-arve standardile vastavaid e-arveid.[6]
E-arve kasutus[muuda | muuda lähteteksti]
E-arvete vahendamisega ostja ja müüja vahel tegelevad kas ERP-d või e-arve operaatorid. E-arve operaator on ettevõte, kes vastutab kas ostja või müüja arvete töötlemise eest – majandustarkvarast kliendini toimetamine või ostjale majandustarkvarasse importimine. E-arve operaator on abiks sobilike vormingute tagamisel – aitab viia Eesti e-arve ERP-le sobivale kujule või ka vastupidi – teeb ERP vormingust Eesti e-arve.
Rahvusvahelised standardid[muuda | muuda lähteteksti]
Rahvusvaheliselt on enim tähelepanu saanud UBL ehk Universal Business Language. Tegu on laiema kogu hankeprotsessi katva andmevoogude kirjeldusega, mille üks alamosa on ka e-arve.
Eesti Raamatupidajate Kogu on pakkunud välja idee, et juhul kui originaaldokumendiks on andmeid sisaldav XML-fail, siis ei pea sellele lisama arve väljastajapoolset PDF-faili, vaid üksnes XLS-faili, mis võimaldab arve loetava vormi moodustada XML-faili põhjal selle vaatamise hetkel.[7]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ E-arve – sundus või võimalus?, Äripäeva erilehed, vaadatud 04.03.2018
- ↑ Raamatupidamisseadus § 7. Algdokument
- ↑ E-arve standard – EVS 923:2014
- ↑ "Arveldused ja standardimine / E-arve". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. märts 2017. Vaadatud 29. märtsil 2017.
- ↑ E-arve kirjeldus(ITL)
- ↑ Raamatupidamise seaduse muutmise seadus 259 SE, Riigikogu, Vastu võetud 15.12.2016, Avaldatud Riigi Teatajas
- ↑ Raamatupidajate kogu seisab valdkonna edendamise eest, RMP, 16. jaanuar 2018
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- e-arveldaja RIK
- Vaata ja võrdle: E-arve või PDF, raamatupidaja.ee, 30. oktoober 2015
- Margit Adorf: "KOLUMN | Margit Adorf: E-riik või asi... E-arve peen kirves sai lõpuks mindki kätte" Eesti Päevaleht, 12. juuni 2022