Majauss
Majauss oli endistel aegadel Eesti talumajades ja laudas elav mürgita madu (nastik), kes püüdis hiiri. Teda hoiti, toideti piimaga, sest temas austati surnud esivanemat (pereisa)[1].
Eestis, ka Lätis ja Leedus, oli veel 19. sajandil levinud majaussi austamine, mis põhines ürgsel surnutekultusel ja arvamusel, et surnud esivanema hing siirdub ussi sisse. Usuti, et majauss toob majale, perele ja loomadele õnne, halva kohtlemise puhul aga õnnetust. Kui ta suri, kardeti majale ja selle elanikele halbu aegu.
Majausse peeti au sees juba antiikajal Kreekas, hiljem levis see komme kogu Euroopasse[2].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ [1], Alar Kilp, Loomakultus eesti mütoloogias
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 162