Maarjamõisa
Maarjamõisa on linnaosa Tartu lääneosas, Emajõe paremkaldal. Linnaosa piir kulgeb järgmiselt: linna piir – Viljandi maantee – Ravila tänav – Kullerkupu tänav – Tulbi tänav – Ülase tänav – N. Lunini tänav – Tervishoiu tänav – L. Puusepa tänav – Riia tänav – Lääneringtee[1]. Maarjamõisa linnaosa piirneb Tammelinna, Veeriku ja Ränilinna linnaosaga ning Tartu linnaga.
Maarjamõisa on väikseim linnaosa Tartus elanike arvu, osakaalu ja asustustiheduse, kuid mitte pindala poolest. 1. jaanuaril 2012 elas 1,13 ruutkilomeetril[2] vaid 377 elanikku, olles seega ühtlasi ka hõredaimalt asustatud linnaosa (344 in/km²). Põhjuseks on see, et märkimisväärselt suur osa territooriumist on haiglate, parkide ja suvilate all.
Hoonestus
[muuda | muuda lähteteksti]
Maarjamõisa on tuntud eelkõige meditsiinilinnakuna. Tartu Ülikooli Kliinikumi 17 kliinikust paikneb Maarjamõisa linnaosas 13. 2008. aastal täienes kliinikum uute ravihoonetega Ludvig Puusepa tänaval, kus on 270 voodikohta, 32 intensiivravivoodit, 14 operatsiooni- ja 9 sünnitustuba. Parkimiskohti on rajatud 420.
Biomeedikum (Ravila 19) on nii Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppehoone kui ka tänapäevane teaduskeskus. Seal asub ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarstlik ekspertiisiosakond.
Linnaosas liigub palju õppureid. Nooruse tänaval asub kaks üheksakorruselist ühiselamut. Augustis 2005 avati Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi uus maja Nooruse 1. Seal on ruumid leidnud ka riigiasutus Ravimiamet. 2009. aastal valmis Tartu Ülikoolil keskkonna- ja materjalianalüüsi teaduskeskus Chemicum (Ravila 14a). Tartu Tervishoiu Kõrgkool kolis 2011. aasta lõpus uude majja Nooruse 5. Nende endises hoones Nooruse 9 alustas 1. septembril 2012 tööd Tartu Täiskasvanute Gümnaasium ja alates 2015. aasta sügisest ka Tamme Gümnaasium. 2014. aastal avati Physicum.
Ludvig Puusepa tänav 10 asub Maarjamõisa lasteaed, kus on ka liitrühm meelepuudega lastele.
Nooruse 3 krundile rajati Rahvusarhiivi uus peahoone Noora. Ehitis sai nurgakivi 2015. aastal, valmis 2016 ja avati külastajatele 2017.
Miljööväärtusega hoonestusala asub Ravila ja N. Lunini tänava vahelisel alal, Tulika tänava piirkonnas.
Haljasalad ja veekogud
[muuda | muuda lähteteksti]Linnaosas asuvad Mathieseni park ja Sanatooriumi park.
Sanatooriumi pargis on hakkpuidurajad pikkusega 1,5 km ja 0,3 km, üldkehalise ettevalmistuse linnak ja laste mänguplats.
Tänavad
[muuda | muuda lähteteksti]Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]2013. aasta 31. detsembri seisuga elas Maarjamõisas 382 inimest, neist 206 naist ja 176 meest. Maarjamõisa elanikest 50 oli vanuses 0–6 aastat, 67 vanuses 7–18 aastat, 227 vanuses 19–64 aastat ja 38 vähemalt 65-aastased.[3] Linnaosa asustustihedus oli Tartu hõredaim: 338 in/km2. Maarjamõisas elas 0,39% tartlastest.[2]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]
Annelinn (Ees-Annelinn · Kesk-Annelinn · Taga-Annelinn) · Ihaste (Uus-Ihaste · Vana-Ihaste) · Jaamamõisa · Karlova (All-Karlova · Ees-Karlova · Taga-Karlova) · Kesklinn (Riiamäe · Sadama · Toometaguse · Uueturu · Vanalinn) · Kvissentali · Maarjamõisa · Raadi-Kruusamäe (Kruusamäe · Raadi) · Ropka (Jalaka · Ropkamõisa) · Ropka tööstusrajoon · Ränilinn · Supilinn · Tammelinn (Uus-Tammelinn · Vana-Tammelinn) · Tähtvere · Vaksali (Kastani-Filosoofi · Vaksali) · Variku · Veeriku (Veeriku · Veeriku tööstusrajoon) · Ülejõe (Ujula · Ülejõe)