Maameeste lipkond

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Maameeste lipkond oli 1576. aastal Tallinna kodaniku Ivo Schenkenbergi loodud eestlaste väesalk, mis sõdis Schenkenbergi juhtimisel Vene vägede vastu Vene-Liivi sõjas. Teadaolevalt tegutses lipkond 1579. aastani.

Salka kuulusid maad rüüstavate venelaste eest veel Rootsi vägede käes püsivasse Tallinna põgenenud Harjumaa talupojad, kokku üle 400 mehe. Lipkond sai julge ja kavala tegutsemise tõttu kiiresti tuntuks, Schenkenberg pälvis hüüdnime "Eestimaa Hannibal" ja tema salka kutsuti "Hannibali rahvaks".

Kroonik Balthasar Russow kirjeldas maameeste lipkonda nõnda: "Ja need talupojad /---/ ei tundnud midagi armsamat, kui igal päeval ja ööl venelastega taplusi pidada, kus nad siis sagedasti ka võitjaks jäid /---/." Levinud relv oli harkpüss. Palka maksti vähe, põhiline motivatsioon oli võitlus Vene sissetungijate vastu, hiljem ka sõjasaak. Lipkond koosnes 40 rühmast ehk salgast, igas neist oli 6-10 meest.

Kui Vene väed Tallinna 1577. aastal piirasid, tegutses maameeste lipkond tuletõrjujatena, kustutades linna heidetud tulekerasid. Samuti korraldasid nad linnast väljatunge; ühe sellise käigus sai 7. veebruaril 1577 haavata piiramisvägede juhataja abi Ivan Vassiljevitš Šeremetjev, kes suri 10. veebruaril.

Pärast piiramise lõppu märtsis 1577 pidas Schenkenbergi lipkond maal partisanisõda venelaste vastu, röövides vaenlase maa-alal. 4. juunil 1578 rüüstas ja põletas maameeste lipkond koos Põltsamaa Rootsi sõjameestega põhja pool Emajõge asuva Tartu vene eeslinna.

Juulis 1579 varitsesid Schenkenbergi sissid tatarlasi, kes olid Harjumaal röövretkel käinud ning Rakvere linnusesse varjunud. Ivo plaanis vaenlased linnusest välja meelitada, kuid tema vend Christoffer Schenkenberg nimetas teda araks ning tormas koos mõne mehega hulljulgelt linnuse peale, sundides teisi endale järgnema. Rünnak ebaõnnestus, Christoffer langes ja Ivo koos 59 mehega võeti vangi. Mõned vangivõetuist poodi, mõnel õnnestus põgeneda ning Tallinna pääseda. Ivo Schenkenberg ühes 30 kaaslasega viidi Pihkvasse, kus ta pakkus sealviibivale tsaarile kolme vangistatud bojaari enda lunastushinnaks. Ettepanek lükati tagasi ja Ivo Schenkenberg hukati. Schenkenbergi surmaga järel salk siiski ei hajunud, vaid tegutses omapead edasi, võttes veel oktoobris 1579 osa Haapsalu piiramisest.

Maameeste lipkonda on (venemeelselt) kujutatud Eduard Bornhöhe jutustuses "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" ja selle ainetel loodud filmis "Viimne reliikvia", kus Ivo Schenkenbergi rolli mängis Peeter Jakobi. Samuti kirjeldab lipkonna tegevust Edgar V. Saksa ajalooline romaan "Hannibali rahvas" (Tartu, 1936; teine, ümbertöötatud trükk Toronto, 1970).