M-teooria

M-teooria (inglise keeles M-theory) on füüsikateooria, mis ühendab kõiki superstringiteooria mittevasturääkivaid versioone. Oletuse sellise teooria eksisteerimise kohta esitas Edward Witten 1995. aasta kevadel Lõuna-California Ülikoolis toimunud stringiteooriaalasel konverentsil. Witteni teadaanne pani aluse teisele superstringirevolutsioonile.

Enne Witteni teadaannet olid stringiteoreetikud määratlenud superstringiteooria viis erinevat versiooni (tüüp I, tüübid IIA ja IIB ning kaks heterootilist stringiteooriat). Kuigi esialgu need teooriad tundusid olevat täiesti erinevad, näitasid hiljem mitme füüsiku uurimused, et teooriad olid omavahel seotud keerulisel ja mittetriviaalsel viisil. Muu hulgas leidsid füüsikud, et ilmselt erinevad teooriad võiksid olla ühendatud matemaatiliste teisendustega, mida nimetatakse S-duaalsuseks ja T-duaalsuseks. Witteni oletused põhinesidki osaliselt nende duaalsuste eksisteerimisel ja osaliselt stringiteooriate seostel väljateooriaga, mida nimetati 11-mõõtmeliseks supergravitatsiooniks.

M-teooria matemaatilise struktuuri uuringud on tekitanud olulisi teoreetilisi tulemusi füüsikas ja matemaatikas. Spekulatiivsemalt võttes võib M-teooria anda raamistiku kõigi looduses esinevate kõigi fundamentaalsete jõudude ühendava kõige teooria arendamiseks.

Teoorias kasutatakse baasobjektina nn braani – ulatuslikku kahe- või kõrgemamõõtmelist (n-braan) objekti.