Mālpilsi piirkond

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Mālpilsi piirkond

läti Mālpils novads

Vapp

Pindala: 220,9 km²
Elanikke: 3350 (1.01.2019)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 15,2 in/km²
Keskus: Mālpils
Mālpils novada karte.png

Mālpilsi piirkond (läti keeles Mālpils novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis.

Piirkond piirneb Ropaži piirkonnaga, Sigulda piirkonna Allaži, Sigulda ja More vallaga, Amata piirkonna Nītaure ning Zaube vallaga ja Ogre piirkonna Ķeipene ning Suntaži vallaga.

Piirkonna pindala on 220,9 km². 2019. aasta seisuga elas seal 3350 inimest. Piirkonna keskus on Mālpilsi küla.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Läti iseseisvumisel asusid praeguse piirkonna kohal Mālpilsi ja Riktere vallad. Aastal 1935 oli Mālpilsi valla pindala 148,41 km² ja seal oli 2052 elanikku.[2] 1945 moodustati selle aladele Mālpilsi ja Vite külanõukogud, vald ise aga likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Mālpilsi külanõukoguga likvideeritava Vite külanõukogu kolhoosi «Vienība» alad, aastal 1958 Sidgunda külanõukogu kolhoosi «Spartaks» alad, aga aastal 1963 kogu likvideeritava Sidgunda külanõukogu maad.[3] Aastal 1990 moodustati külanõukogust Mālpilsi vald, mis kuulus Riia rajooni. Sellest moodustati piirkond 2009. aastal.

Mälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Bukase mõisa hooned, Mālpilsi kirik, Mālpilsi mõisa hoonetekompleks, sealhulgas park ja häärber, Mālpilsi ordulinnuse ase, Sidgunda linnamägi ja Idiņi muinaskalmed.[4] Kohaliku kaitse all on Mālpilsi kiriku keskaegne kalmistu, Mālpilsi linnamägi, ehk Viinamägi, Jaunaudriņi muinaskalmed ja Vecrubenīši muinaskalmed.[5]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Piirkond asub Kesk-Läti madalikul, idaosa jääb Vidzeme kõrgustikikule. Kõrgeim koht (136 m) asub More valla piiril. Suuremad jõed on Lielā Jugla ja selle lähtejõed Suda ning Mergupe. Soodest on suurim Torfi soo (479 ha).

Looduskaitse all on Sporta iela tamm, rippuv kask ja kümme nimetut põlispuud.[6]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2016 elas piirkonnas 3034 lätlast, 371 venelast, 72 valgevenelast, 52 ukrainlast ja 37 poolakat.

Piirkonna keskuseks on Mālpils staatusega lielciems, kus aastal 2020 oli 1838 elanikku. Sidgunda 379 elanikuga aastal 2020 ja Upmalas 118 elanikuga aastal 2020 on staatusega vidējciems. Bukas 40 elanikuga aastal 2006 ja Vite 53 elanikuga aastal 2006 on staatusega mazjciems. Ülejäänud elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 2.06.2019.
  2. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  3. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  4. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 29.07 2020
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 29.07 2020
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 29.07 2020
  7. Vietvārdu datubāze

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]