Mõõnaste

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Mõõnaste

Pindala: 15,1 km²
Elanikke: 27 (31.12.2011)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 5178[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 14′ N, 25° 32′ Ekoordinaadid: 58° 14′ N, 25° 32′ E

Mõõnaste on küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Halliste valda.

Küla asub Õisu järve ürgoru idakaldal. Ürgoru jalami, Õisu järve ja Rimmu jõe vahele jääb marjarohke turbaraba. Küla läänepiiril voolab Kõpu jõgi[3] ja kulgeb Õisu järve idakallas. Küla lõunaosast voolab läbi Vidva oja ja suubub küla piiril Õisu järve.

Enne 1975. aastat läbis küla kitsarööpmeline raudtee, mis ühendas Viljandit ja Mõisaküla. Lähim raudteepeatus oli 4 kilomeetri kaugusel Loodis, kus on veel säilinud kunagine raudteehoone. Raudteest on säilinud raudteetammid ning üle ojade suunduvad väikesed sillad ning teatud lõikudel on alles kunagised sidepostid, mida külanoored on läbi aegade kasutanud turnimiseks.

Endisi talukohti märgistavad siiani võimsad elujõus tammed ning mõningad ilupõõsad, mis kunagi sirgusid taluõuel. Möödunud aegade Mõõnaste mulkide rikkustest annavad aimdust savist majade varemed kivivõlvidega suurte keldritega näiteks Raudsepa ja Tõntsu talus.

Legendid[muuda | muuda lähteteksti]

Katimägi[muuda | muuda lähteteksti]

Mõõnaste küla Tõntsu talu karjamaa sees on üks veikene mägi, arvata pooleteist-kaks sülda kõrge ja kaks-kaks pool vakamaad ümbert mööda. Seda kohta kutsutakse Katimäeks ja vanarahvas kuulukse kõnelevat, et selle mäe ümberkaudu muistsel ajal Kati rahvas olla elanud, kus nad siis selle mäe peal pidusid pidamas käinud. Katimäe lähedalt jookseb üks veikene oja mööda, mida Lõksiojaks kutsutakse.[4]

Vanapagan sillaehitamisega jännis[muuda | muuda lähteteksti]

Muistsel ajal, kui vanapagan Õisu järve lõunapoolsest otsast kiviteed tahtnud üle teha ja selle tarvis iga ööse kiva ja mulda hulgal kokku kannud, tulnud tal ühel öösel natukene viivitust, nii et ta seekord oma öötööga jänni jäänud. Ei saanud nii palju ära teha, kui seda oli teinud teistel öödel. See jännijäämine vihastanu Vanapaganat nii, et ta üle aja, see on, pääle päikesetõusu veel tööd mõtlenud edasi teha.

Kui niiviisi vanapagan üle keelatud aja, pääle päikesetõusu hoolega tööd edasi teinud, ei pannud ta töötuhinas tähelegi, et temale liginenud must hirmuäratav kõuepilv. See kohutanud vana-kõsu nii väga, et ta kohe minema pühkinud, et pikse ja kõue eest põgeneda. Aga ikkagi jäänud ta hädasse ja pikse esimene sähvak lendanud märgist mööda - just vanapagana ligidale maa sisse. Nüüd katsunud Vanapagan kiiremini põgeneda, et eluga pääseda. Parajaste juhtunud sääl lähedal olema suur lõpmata lai ja kõrge kivi, selle alla põgenenud vanapagan. Kui ta parajaste varjul olnud, kõmmutanud pikne mitu pauku kivi pihta, nii et see mitmes tükiks purunes. Vanapagan saanud valimata valu, mis hirmus ja haavatult pääsenud ta veel eluga pikse ja kõue käest. Vanapagana kokku kannetud prügi ja muld aseneb tänapäevani mäena Õisu järve lõunapoolse nurga juures, kuna purunenud kivi alles Loodi mõisa lähedal Mõõnaste küla nurmedel vedeleb, millest rahvas tänapäevani palju räägib.[5]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti 2011. aasta rahvaloendus, vaadatud 14.07.2014
  2. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014
  3. Kõpu jõgi Eesti Looduse Infosüsteemis (vaadatud 19.08.2016)
  4. Eesti folkloorid
  5. Eesti folkloorid