Märt Mitt
Märt Mitt (kirjanduses ka Mart Mitt; 31. oktoober (vkj. 10. oktoober) 1833 – 25. juuli (vkj. 12. juuli) 1912[1]) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise tegelane.
Mitt sündis Paistu kihelkonnas Holstre mõisavallas. Ta õppis isa juures kodus ning sooritas ka vallakoolmeistri eksami. Oli koolmeister ning sai hiljem mõisavalitsejaks Kanepi kihelkonnas. Seejärel oli samas ka taluperemees.
Märt Mitt oli Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi asutajaid, Eesti Kirjameeste Seltsi liige ning osales Eesti Aleksandrikooli liikumises. Samuti oli ta mitme rahvusliku väljaande, eriti Sakala kaastööline.
Märt Mitt oli aastatel 1857–1865 Vastse-Nõo mõisa aidamees ja mõisavalitseja, Võrumaa Veskimõisa Pusu karjamõisa rentnik 1865–1868, Tamme valla Saverna Kiltre mõisa omanik 1868–1912, Tamme mõisa valdaja, Eesti Aleksandrikooli Kanepi abikom juhataja, Vanemuise seltsi liige, Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi abiesimes 1873–1875, 1875–1883 seltsi esimees, aupresident 1883[2].
Märt Mitt on üks Oskar Kruusi 1986. aastal ilmunud romaani "Aeg atra seada" peategelasi.[3]
Ta on maetud Kambja kalmistule ja tema haud on arvatud ajaloomälestiseks.[4]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema pojad olid sõjaväelane Juhan Mitt ning põllumajandus- ja poliitikategelane Karl Mitt.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn, 1995, lk. 345
- ↑ Märt Mitt Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- ↑ http://teele.luts.ee/index.php?q=node/1500
- ↑ Mart Miti (1833-1912) haud kultuurimälestiste registris
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Märt Mitt Eesti biograafilises andmebaasis ISIK