Määrustäiend

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Määrustäiend on nimisõna täiend, mis eesti keeles

  • on harilikult määruse vormis,
  • täidab määrusega sarnast ülesannet,
  • paikneb alati täiendatava nimisõna järel.

Näiteks

  • kink emalt
  • kogemus õpetajana
  • Eesti kool Soomes.

Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti keelele ei ole omane, et täiend asub nimisõnafraasis fraasi peasõna järel - see võib lause kohmakas muuta. Kui määrustäiendil on sama tähendusega vaste omastavas käändes eestäiendi kujul, võiks eelistada eestäiendit.

Nimisõnafraasis määrustäiend Nimisõnafraasis eestäiend
esimene osa etendusest etenduse esimene osa
tellimus ajakirjale ajakirjatellimus
segu tsemendi valmistamiseks tsemendi valmistamise segu
pilet kinno kinopilet
ekspert keeles keeleekspert
sai kreemiga kreemisai

Määrustäiendi kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Määrustäiendi kasutamist mõjutab see, kas teha seda väljaspool lauset või lauses. Näiteks kaubasildil sobib kauba üldnimetusele lisada otstarvet või adressaati märkiv määrustäiend, sest nii tuleb kõige olulisem info paremini esile. Lauses see niimoodi ei toimi. Vrd näiteks

  • šampoon rasvastele juustele - Pesin juukseid šampooniga rasvastele juustele.
  • määre jalaseene eemaldamiseks - Määrisin jalga määrdega jalaseene eemaldamiseks.

Kui asendada määrustäiend omastavalise täiendiga, tuleks jälgida, et fraas oleks arusaadav.

  • Näiteks ei ole mõtet asendada nimetust Eesti instituut Rootsis nimetusega Eesti Rootsi Instituut.[1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]