Loo
|
See artikkel räägib alevikust; samanimelise Eesti küla kohta vaata artiklit Loo küla; samanimelise Eesti poolsaare kohta vaata Loo (poolsaar); perekonnanime kohta vaata artiklit Loo (perekonnanimi); Venemaa Sotši linnaosa kohta artiklit Loo (Sotši). |
| Loo | |
|---|---|
 Vaade Loo alevikule Iru soojuselektrijaamast (2009) | |
| Pindala |
5,7 km² (2020)[1]  |
| Elanikke |
2295 (31.12.2021)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood |
4496[3] |
| Koordinaadid | 59° 26′ N, 24° 57′ E |
  | |
 | |
Loo (tuntud ka nime Saha-Loo all) on alevik Tallinna lähedal Jõelähtme vallas Harjumaal.
2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Lool 2093 inimest. Neist 1898 (90,7%) olid eestlased.[4]
Alevikku läbivad Nehatu–Loo–Lagedi ja Lagedi–Kostivere maantee. Alevikust põhja poole jääb Tallinna–Narva maantee. Olulised tänavad on Kuusiku tee, Liivakandi tee, Loo tee, Pirita tee, Saha tee, Spordi tee, Toome tee ja Vibeliku tee.
Lool asub AS Tallegg, endise nimega Tallinna Linnuvabrik, mis on aleviku suurim tööandja.
Lool asub Saha-Loo kivikalmistu (ehk Proosa kivikalmistu).
Aleviku piiridesse jääb ka Lagedi pargis asuv II maailmasõjas hukkunute ühishaud.[5]
Nimest[muuda | muuda lähteteksti]
Tõenäoliselt tuleneb asula nimi piirkonnas asuvatest loopealsetest. Sealsetel loopealsetel asunud talusid kutsuti erinevate nimedega: Saha-Loo, Saha-Liivamäe, Saha-Suur jne. Nimedest esimene seostub Loo talu ja linnuvabriku ümber tekkinud alevikuga. Saha-Loo nimi kadus kasutuselt 1939. aasta maareformiga ja tuli uuesti kasutusele seoses 1950. aastatel Loo talu maadele rajatud riigimajandiga. 1977. aastal ühendati Saha-Loo küla ja Lagedi mõisa ümber asunud Lagedi asundus Loo alevikuks.[6]
Halduslik kuuluvus[muuda | muuda lähteteksti]
Loo aleviku alad kuulusid Lagedi mõisale, mis moodustas omaette valla aastatel 1866 kuni 1891. Seejärel liideti Lagedi vald Rae vallaga, mille osaks jäi territoorium kuni 1945. aastani.[7]
Aastast 1945 moodustas ala osa Lagedi külanõukogust ja seejärel kuulus ala 1963. aastast Sommerlingi külanõukogusse ning 1976. aastast Jõelähtme külanõukogusse. Alates aastast 1992 moodustab Loo alevik aga osa taastatud Jõelähtme vallast.[6]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kuni 1930. aastateni[muuda | muuda lähteteksti]
Kuigi tänasest Loo alevikust 5–6 km kirdes asus juba 17. sajandil samanimeline Loo kõrts, seostub tänane asula hilisema sellenimelise taluga. Aastal 1909 ostis Konstantin Saarson Jüri kihelkonnas asunud Lagedi mõisalt 63,6 hektari suuruse viletsas seisukorras Loo talu, mille harimist jätkas alates 1930. aastast tema poeg Johannes Saarson (pärast nime eestistamist Juhan Saarsoo).[6]
Saarsoo, kes oli ka ajakirja Eesti Põllumajandus toimetaja ja ettevõtte Eesti Piim üks juhtidest, ostis aastal 1937 ka Loo 49,7 hektari suuruse naabertalu Vadioja. Loo talu peamine sissetulekuallikas oli piimakari, kuid talus kasvatati ka aedvilja ja rajati moodne kanafarm.[6]
Loo aleviku aladele jäävad ka 1917. aastast pärinevad Peeter Suure Merekindluse Iru kaitsepositsiooni kaevikud koos varjenditega.[5]
Alates 1940. aastatest[muuda | muuda lähteteksti]
1940. aastal alanud okupatsiooni ajal jäi talu puutumata, kuid pärast Teist maailmasõda moodustati talu baasil Eesti NSV Riikliku Plaanikomisjoni abimajand, kus peeti hollandi-friisi lüpsi- ja tõukarja. 1952. aastal anti majandi tõukari üle Kostivere sovhoosile ja mõnda aega tegutses endises talus Lagedi karusloomakasvandus. Seejärel tegutses seal Harju Rajoonidevahelise Loomade Varumise Kontori Lagedi nuumapunkt.[6]
Ministrite nõukogu 1950. aasta 14. juuli otsusega otsustati rajada Loole Eesti NSV esimene linnuvabrik, mis valmis aga alles 1956. aastal. 1972. aastal Tallinna Näidislinnuvabrikuks nimetatud vabrikuga liideti 1982. aastal ümbruskonna suurim majand Kostivere sovhoos. 1989. aastal oli majandil 11 774 hektarit maad, millest haritavat maad 5020 hektarit. Vabriku enam kui 1400 töötaja tarbeks rajati vabriku ümbrusesse tollasele ajale tüüpiline töölisasula koos vastava infrastruktuuriga (teenindusmaja, sööklad, kauplused, koolimaja, spordihoone jne).[6]
Aastatel 1970-1984 toimusid Lool Saha-Loo kivikalme (ehk Proosa kivikalme) arheoloogilised väljakaevamised.[5]
Alates 1990. aastatest[muuda | muuda lähteteksti]
Majandi toodang saavutas oma tipu 1991. aastal, mil toodeti 211 miljonit muna ja 1891 tonni liha. 1993. aasta 1. märtsil pandi majandi põhjal alus ettevõttele AS Tallegg.[6]
Lool asuvad ka 1974. aastal avatud Loo Spordihoone[5] ja kunstmuruga jalgpalliväljakuga Loo staadion.
1987 valmis uus koolihoone ja tegevust alustas Loo Keskkool.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 6.09.2023.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Statistikaameti andmebaas
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 1 LOO ALEVIK. Vaadatud 16.01.2017.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 Ajalugu | Loo alevik. Vaadatud 16.01.2017.
- ↑ Eesti ala valdade register 1866-1917. Vaadatud 17.01.2017.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Alevikud: Kostivere | Loo
Külad: Aruaru | Haapse | Haljava | Ihasalu | Iru | Jõelähtme | Jõesuu | Jägala | Jägala-Joa | Kaberneeme | Kallavere | Koila | Koipsi | Koogi | Kostiranna | Kullamäe | Liivamäe | Loo | Maardu | Manniva | Neeme | Nehatu | Parasmäe | Rammu | Rebala | Rohusi | Ruu | Saha | Sambu | Saviranna | Uusküla | Vandjala | Võerdla | Ülgase