Lokatiivne määrus

Lokatiivne määrus on asukohta väljendav määrus.

Eesti keel

Lokatiivne määrus esineb lokatiivkäändes, milleks võib olla

• seesütlev kääne ehk inessiiv
• alalütlev kääne ehk adessiiv
• olev kääne ehk essiiv

Lokatiivse määruse vormistumisel on abiks lokatiivkäändes olev

• käändsõna(noomen) või infinitiiv
• käändsõna + lokatiivne kaassõna (all, juures)
• lokatiivne adverb (vastab küsimusele kus? nt seal, kaugel, pingul)

Lokatiivseid määrusi on 4:

1. lokatiivne valdajamäärus
2. lokatiivne kohamäärus
3. lokatiivne ajamäärus
4. lokatiivne seisundimäärus

Lokatiivne valdajamäärus

Lokatiivne valdajamäärus vastab küsimusele kellel? millel?

Seda vormistab:

1. alalütlevas käändes nimisõna
2. kaassõnafraasid (nimisõna omastavas + käes; nimisõna omastavas+ valduses jne)

Lokatiivne valdajamäärus laiendab järgmisi predikaate:

• Seisundi- ja modaalpredikaati, peamiselt kogejalauseid:

hea, halb, jahe, külm, palav, lõbus, valus, raske, villand, piinlik, kurb meel, kindel jne

• Predikaati olema, leiduma, puuduma, oodata, märgata, näha + olema, tavaliselt kogeja-omajalauseis ja olemasolulauseis (e eksistentsiaalaluseis)
• Tegusõnu käskima, paluma, laskma, lubama, keelama, aitama, takistama, segama, soovitama, võimaldama + da-infinitiivne sihitis
• Muid predikaate, kui määrus on sisult võrdväärne omastavas käändes nimisõna või kaassõnaga fraasis, mis käitub lause a) primaarse teemana või b) objektina

Lokatiivne kohamäärus

Lokatiivne kohamäärus vastab küsimusele kus? ja lokaliseerib pigem sündmusi kui objekte.

Kausatiivlause puhul sõltub sageli keelevälistest teadmistest, kas lokaliseerub aluse või sihitise referent. Vrd Poiss mängis maal palli.- Poiss mängis hoovis palli.

Suhtereegel, mille puhul kohamäärus märgib tegevusobjekti asukohta, toimib 3 rühmas:

1. tajumist väljendavate verbide puhul: Tundsin hambas valu. Nägin poissi enda poole jooksmas.
2. viimist, siirmist väljendavate verbide puhul: Salasigarette veeti arvutikorpuste vahel.
3. kausatiivse tähendusega verbide puhul: Seeni võib säilitada ka võis. Vanaema hoidis last hellalt põlvedel.

Lokatiivne kohamäärus toimib põhiliselt lause vaba laiendina.

Ühiselamus sai temast viimaks inimene. Külalised kuulsid seinte vahel piiksumist. Mida ta seal veel teha jõudis.

Seotud laiendina toimib järgmiste tegusõnade juures: olema, viibima, asuma, paiknema, peituma, leiduma, istuma, seisma, käima, levima, hoidma, pidama, säilitama, tuhnima, sorima, elutsema, elunema, kujunema, formeeruma, kumisema, kirvendama, pööritama, pistma, esinema, laskma.

Kanepi suitsetamine on Hollandis laialt levinud. Põrsas tuhnis tükk aega lehehunnikus.

Lokatiivset kohamäärust vormistavad:

• Nimisõnad

- seesütlevas käändes: Ta on kodus.

- alalütlevas käändes: Küpsised vedelesid laual.

- koos kaassõnadega: all, asemel, allpool, ees, eespool, hulgas, juures, keskel, peal, piires, pool, taga, vastas jne. Poiss oli vanaisa juures.

• mas-vorm: Nad käisid jooksmas.
• Kohamäärsõnad kus, kuspool, all, juures, taga, vasakul, üleval, väljaspool, väljas, lähedal, mujal, siin, siinpool jne

Kus ta on. Keera vasakule.

Lokatiivne ajamäärus

Lokatiivne ajamäärus on lause aspekti suhtes neutraalne: see esineb nii aspektilt piiritletud lauses (e perfektiivne aspekt) kui piiritlemata lauses(e imperfektiivne aspekt).

Lokatiivset ajamäärust vormistavad:

• Ajamäärsõnad algul, ammu, edasi, eile, enne, ennemuiste, homme, hiljuti, niipea, otsekohe, peagi, nüüd, tagasi, tookord, täna, viimaks, äsja, öösel, ükskord, üleeile jne
• Inimese vanusele osutavad lt-liitelised määrsõnad: noorelt, vanalt, kolmeaastaselt, viiekümneselt jne
• Aega märkivad nimisõnad

- Alalütlevas käändes

Õhtul veerand kuue ajal helises telefon. Esmaspäeva hommikul ei saa ma siiski tulla.

- Seesütlevas käändes

Noores eas ei ole veel ühtegi haigust. Lumi tuli maha juunikuus. Minevikus elati hoopis teisiti.

- Nimetavas käändes, kui peasõnaks on 'kord, aasta, kuu, nädal, päev' või väljendub kellaaeg

Eelmine aasta oli sündmusterohke. Loengud algavad kell kümme.

• Nimisõnad koos kaassõnadega ( aegu, eel, enne, järel, eest, keske, paiku, peale, pärast, vahel, ümber, jooksul, kestel)

Mari peaks tulema õhtul kaheksa paiku.

Lokatiivne seisundimäärus

Lokatiivne seisundimäärus väljendab seisundit, milles parajasti ollakse.

Võib esineda:

• verbi seotud laiendina, alludes suhtereeglile

Ta lamas külili. Hoidsin kannatajat kummargil.

• vaba laiendina, mille puhul suhtlusreeglit ei pea järgima

Heldinult tegi Mari Taavile põsemusi.

Lokatiivset seisundimäärust vormistavad:

1. Adverbid elevil, harkis, irevil, jõllis, jännis, kikkis, kimpus; istukil, kummargil, kükakil, koos, lahus jne

Vihavaenlased tuleb omavahel lahus hoida.

1. Nimi- või omadussõnad

• seesütlevas käändes
• alalütlevas käändes
• olevas käändes
• saavas käändes
• kaasaütlevas ja ilmaütlevas käändes
• kaassõnadega käes, sees, all, küüsis jne

Vaata ka

• predikaat
• perfektiivne aspekt
• imperfektiivne aspekt
• seotud laiend
• vaba laiend

Kirjandus

• Erelt, Mati; Kasik, Reet; Metslang, Helle; Rajandi, Henno; Ross, Kristiina; Saari, Henn; Tael, Kaja; Vare, Silvi. Eesti keele grammatika II. Süntaks. 1993.