Ljubov Rimm
Ljubov Rimm (sünninimi Ljubov Mutt; 10. september 1894 Aruküla, Tuhalaane vald – 29. juuli 1976 Viljandi) oli eesti päritolu Nõukogude Liidu luuraja, 1930. aastatel Nõukogude spiooni Richard Sorge rühma liige Shanghais.[1]
1925. aastal tutvus Moskvas elav Ljubov Mutt Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Staabi IV (Luure) Valitsuse juhtivametniku Karl Rimmiga, kellega ta kolm aastat hiljem abiellus. 1931. aastal värbas NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsuse juht Jānis Bērziņš Nõukogude sõjaväeluuresse tööle ka Karl Rimmi vastse abikaasa Ljubovi.[1]
Aastatel 1930–1935 oli Karl Rimm Zelman Klaasi nime all luuretööl Hiinas Shanghais, kus ta kuulus Nõukogude sõjaväeluure residendi Richard Sorge juhitud rühma. Peatselt järgnes talle sinna Berliini kaudu luuretööle ka Ljubov Rimm. 1935. aastal naasid Rimmid vahelejäämise kartuses Moskvasse.[1]
Aastatel 1935–1937 oli Ljubov Rimmi põhitööks šifreerimine NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsuse peakorteris. Ülemuse abina tegutses ta ka peavalitsuse raamatukogus. Ljubov Rimmi lisatööks oli diplomaatilise korpuse prouadele seltskondliku tegevuse korraldamine ning nende värbamine ja neilt teabe väljameelitamine.[1]
Karl ja Ljubov Rimm arreteeriti suure terrori käigus 11. detsembril 1937. Karl Rimm mõisteti süüdi "kontrrevolutsioonilises terroriorganisatsioonis osalemises" ja hukati 22. augustil 1938. Ljubov Rimmile mõistis NKVD Erinõupidamine 20. aprillil 1939 kaheksa aastat vabadusekaotust. Voroneži sõjatribunal rehabiliteeris Ljubov Rimmi 23. aprillil 1957, misjärel ta asus elama Viljandisse.[1]
1958. aastal taastati Ljubov Rimmi Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liikmesus ning 1965. aastal, pärast Richard Sorge ametlikku tunnustamist, anti talle Punatähe orden. 1965. aastal sai temast ainus üleliidulise tähtsusega personaalpensionär Viljandimaal.
Ljubov Rimm suri Viljandi keskhaiglas 29. juulil 1976. aastal maksavähki ning ta maeti Viljandi Metsakalmistule.[1]