Livoneesid

Livoneesid on Venemaa keisririigi hõbemündid, mida vermiti 1756. ja 1757. aastal Eesti- ja Liivimaal kasutamiseks. Mündid on saanud nime neil oleva ladinakeelse legendi Moneta Livon et Estland või Moneta Livoesthonica järgi.

Ehkki Balti provintsid olid 1710. aastal Põhjasõjaga läinud Venemaa võimu alla, jäid seal endiselt käibele Rootsi, Poola, Preisi jne mündid. Et seda olukorda muuta, andis keisrinna Jelizaveta Petrovna välja ukaasi vermida taalrisüsteemis, kuid vene vääringus mündid Eesti- ja Liivimaal kasutamiseks.

Münte vermitigi aastatel 1756 ja 1757 nimiväärtusega 96, 48, 24, 4 ja 2 kopikat, kuid hiljem selgus, et müntide kaalu määramisel oli tehtud arvutusviga ning 96-kopikaline oli tegelikult väärt 109,09 kopikat. Kuna sellised mündid olid riigikassale kahjulikud, kõrvaldati need käibelt.

Vaata ka

• Eesti raha