LituanicaSAT-1

Allikas: Vikipeedia
LituanicaSAT-1
Lithuania satellites stamp 2014.jpg
Organisatsioon Vilniuse Ülikool, Innovative Engineering Projects, NPO
Kaaslane Maa
Orbiiti sisenemise aeg 28. veebruar 2014
Stardi aeg 9. jaanuar 2014, kell 18:07 (UTC)
Kanderakett Antares 120
Stardikompleks Kesk-Atlandi regionaalne kosmodroom Stardiplatvorm 0B
Missiooni kestus 6 kuud
Langes orbiidilt 28. juuli 2014
COSPAR ID 1998-067EN
SATCAT 39569
Mass 1090 grammi
Orbiidi elemendid
Orbiit Maa-lähedane

LituanicaSAT-1 on üks kahest esimesest Leedu satelliidist. See saadeti koos Cygnus 2 ja 28 Flock-1 kuupsatelliidiga Antares 120 raketiga rahvusvahelisse kosmosejaama. Start toimus Wallopsi saarel asuvalt Kesk-Atlandi regionaalse kosmodroomi stardiplatvormilt 0B.[1] Õhkutõus oli planeeritud detsembrisse 2013, aga see lükati edasi 2014. aasta 9. jaanuarile. Satelliit heideti välja rahvusvahelisest kosmosejaamast NanoRacks kuupsatelliidi heitjast 28. veebruaril 2014.[2][3] Kõik LituanicaSAT-1 alamsüsteemid on sisse lülitatud, testitud ja töökorras. Selle kallal töötanud insenerid pidasid missiooni täielikult edukaks.[4][5] Missioon lõppes 28. juulil 2014 atmosfääri sisenemise ja hävimisega.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Satelliit vastab viimasele 1 ühiku suuruse kuupsatelliidi tehnilistele kirjeldustele. Satelliidil pole ühtegi mehaaniliselt aktiivset süsteemi peale antennide väljalaskmise süsteemi, mis lülitus sisse 30 minutit pärast starti. Nii asendi määramise kui termokontrolli süsteemid on valmistatud lihtsuse ja ohutuse pärast passiivselt. Satelliidi mass koos kõikide süsteemidega oli 1090 grammi.

Alamsüsteemid[muuda | muuda lähteteksti]

Asendi määramine ja kontroll[muuda | muuda lähteteksti]

LituanicaSAT-1 kasutab passiivset asendi kontrolli. Asendi kontrolli süsteemis on kontrolljõudu tekitavad püsimagnetid ja hüstereesiga summutavat jõudu tekitavad pehmed magnetid. Asendi määramiseks kasutati järgmisi andureid:

Pardaarvuti[muuda | muuda lähteteksti]

LituanicaSAT-1 sees on kaks pardaarvutit – juhuks kui ühe töö peaks seiskuma: põhipardaarvuti on ARM Cortex-M mikrokontroller ja varuarvuti on Atmeli ATMega2560 mikrokontroller. Tavaolekus kontrollib pardaarvuti energiaressursse, satelliidi asendit, teisi alamsüsteeme ja vastab Vilniuse Ülikoolis asuva maajaama käskudele. Tagavara pardaarvuti põhineb Arduinol. See hoolitseb põhilise pardaarvuti rikke korral olulisemate funktsioonide säilimise eest.

Last[muuda | muuda lähteteksti]

Satelliidi kõige olulisem last on amatöörraadio FM-repiiter. Selle üleslink on 145,950 MHz ja allalink 435,180 MHz. FM-repiiter kasutab kutsungit LY5N.[6] Allalingi sagedus võib olla kuni 5 kHz madalam temperatuurikõikumiste tõttu.[7]

Toitesüsteem[muuda | muuda lähteteksti]

Toitesüsteem koosneb GomSpace Nanopower P31u toiteplokist, mis kasutab liitiumioonakut ja päikeseelemente.[8]

Sidesüsteem[muuda | muuda lähteteksti]

Sidesüsteem koosneb AX.25 transiiverist ja sobilikest antennidest. Maajaamaga side loomiseks ja suhtlemiseks kasutatakse He-100 transiiverit.

Antennid[muuda | muuda lähteteksti]

Satelliidil on 4 monopoolantenni: kolm UHF-sagedusala ja üks VHF-sagedusala jaoks. Kõik antennid on tehtud umbes 0,2 mm paksust ja 5 mm laiast terasest mõõdulindist.

Missiooni juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Satelliiti juhiti Vilniuse Ülikooli amatöörraadiojaamast LY1BWB [9]. Kontrolltarkvara on kirjutatud programmeerimiskeeles Erlang ja omab Yawsil põhinevat veebiliidest. Lähtekood on osaliselt avatud ja saadaval vabaks kasutuseks[10]. Suhtlus satelliidiga käib üle spetsiifilise protokolli, mis on ehitatud AX.25 peale ja saab vajadusel hakkama ka duplekssidega. Viimased juhttarkvara versioonid toetasid ka telemeetria laadimist binaarfailidest. See võimaldas raadioamatööridel üle kogu maailma satelliidi telemeetriat vastu võtta ja missiooni juhtimise keskusse saata.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]