Lips

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib riietusesemest; kalapüügivahendi kohta vaata artiklit Lips (kalandus).

kaelaside

Lips ehk kaelaside on kangast valmistatud dekoratiivne rõivaese, mida kantakse kaela ümber, paigutatuna särgikaeluse alla ning sõlmituna kurgu all.

Lipsu tüübid on pikk kaelaside, kikilips ja plastroon[1].

Lipsu kannavad mehed ametliku riietuse juurde, see võib olla vormiriietusese osa, samuti võidakse seda kanda igapäevariietusega.

Traditsiooniliselt on lipsu kantud päevasärgiga, millel on kõik nööbid kinni. Tänapäeval on hakatud lipsu kandma ka lõdvemalt, mõni ülemine särginööp lahti.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vanaajal on kaelasideme taolisi riietusesemeid kandnud Vana-Hiina ja Vana-Rooma sõdurid.

Tänapäevase lipsu traditsioon sai alguse Kolmekümneaastase sõja (1618–1648) aegu, kui Prantsuse vägedes teeninud horvaadi sõdurite kitsad sõlmitud kaelasidemed äratasid huvi pariislaste seas. Horvaatide järgi hakati selliseid kaelasidemeid prantsuse keeles kutsuma cravat[2]. Kravatt kujunes Euroopas moeröögatuseks ning sõlmega kaelasidet hakkasid kandma nii naised kui mehed. 17. sajandi lõpus kandsid mehed pitsist kravatte, mida kinnitati keeruliste sõlmedega.

Aja möödudes hakati kandma teistsuguseid kaelasidemeid, kuid lipsutaoliselt seotud kaelasidemed tulid taas Inglismaal ja Prantsusmaal kasutusele 18. sajandi lõpus.

Päris tänapäevane lips sai alguse tööstusliku pöörde ajal, kui tekkis vajadus kontoris kasutatava kaelasideme järele, mille sõlme oleks kerge teha ja mida oleks võimalik kanda kogu tööpäeva jooksul. Ametlike õhtusöökide tarbeks tuli kasutusele plastroon ehk ascot[3].

1926. aastal leiutas New Yorgi lipsurätsep Jesse Langsdorf kanga viltuselt lõikamise viisi, mis võimaldas õmmelda lips kokku kolme segmendina. Selline tehnika parandas kanga plastilisust ja võimaldas kangal säilitada kuju. Sellest ajast muutus "Langsdorfi lips" valdavaks.

Esimesest maailmasõjast kuni 1950ndateni olid Ameerika Ühendriikides moes käsitsi maalitud laiad (kuni 11 cm) lipsud. Kuni Teise maailmasõjani olid lipsud keskmiselt lühemad kui tänapäeval (tavaline pikkus 120 cm), kuna mehed kandsid pükse kõrgemal ning tihti ka veste, mille puhul polnud lipsu pikkus oluline. 1944. aasta paiku läksid moodi eriti laiad piltidega lipsud. 1951. aastast kuni 1960. aastateni olid moes kitsamad lipsud ja lipsude keskmine pikkus kasvas 130 sentimeetrini. 1950. aastatel olid lipsud endiselt värvilised, kuid tagasihoidlikumad kui varasemad laiad lipsud. 1960. aastatel tulid moodi tumedad toonid ja tagasihoidlikud mustrid ning lipsude laius kahanes kuni 2,5 sentimeetrini, kuid popkunsti levides hakati eksperimenteerima ka varasemate julgete toonide ja erinevate kujudega.

Inglismaal ja mujal Euroopas on traditsiooniliselt kantud diagonaalsete triipudega lipse, mille triibud jooksevad kandja vasaku õla poolt alla. Ameerikas hakati kandma lipse, mille diagonaalsed jooned jooksevad vastupidises suunas parema õla poolt alla.

1980. aastatel olid moes kitsamad lipsud, 1990. aastatel aga tulid taas moodi laiad lipsud, kasutusele tuli ka väga erineva kujunduse ja materjaliga lipse. Hakati kandma naljalipse, näiteks multifilmitegelaste piltidega. Kuna mehed hakkasid kandma pükse madalamal puusadel, siis pikenesid lipsud kuni 140 sentimeetrini.

21. sajandi alguses tulid jälle moodi 8,9–9,5 cm laiused lipsud. Kanti väga erinevate mustritega lipse, organisatsioonide või muu sümboolikaga, temaatilisi ja muid lipse. Tavaline lipsu pikkus on endiselt 140 cm, kuigi pikkus varieerub 117 sentimeetrist 152 sentimeetrini. Aastatel 2008–2009 tulid taas moodi kitsamat tüüpi lipsud.

Lipsusõlmed[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval on kõige levinum lipsukandmisviis pool-Windsori tüüpi sõlmega

Vastavalt materjali paksusele, lipsuriide libedusele jt asjaoludele valitakse lipsusõlm. Levinud on nii ühe-, kahe- kui poolteisekordsed lipsusõlmed. Korrapärane kahekordne ehk topeltsõlm jätab korrektse ja sümmeetrilise mulje, ühekordne sobib hästi pikemate kraenurkade juurde – viimasega istuvad tegelikult kõik sõlmed, väiksema kraega sobib pigem topeltsõlm. Sõltuvalt lipsu laiusest tuleks jälgida, et lipsu laiem osa ei jookseks sõlme sisse ja vastavalt sellele tuleks valida ka sõlmimise stiil.

Tavaliste lipsude põhilised lipsusõlmed:

  • lihtsõlm (ka koolipoisisõlm või inglise sõlm[4], inglise keeles four-in-hand knot)
  • topeltsõlm
  • pool-Windsori sõlm
  • Windsori sõlm

Ascot ja kikilips on eraldi lipsutüübid ja nende sõlmitakse teistsuguste sõlmedega, mida tavalistel lipsudel ei tarvitata.

Stockholmi Tehnoloogiainstituudi matemaatik Mikael Vejdemo-Johansson on väitnud, et lipsudega on võimalik siduda vähemalt 177147 lipsusõlme.[5]

Lips kui kuuluvuse märk[muuda | muuda lähteteksti]

Klubisse, sõjaväeossa, ülikooli jm kuuluvust tähistavate värviliste lipsude komme pärineb 19. sajandi lõpu Inglismaalt. 1880. aastal sidusid Oxfordi ülikooli Exeteri kolledži sõudjad ühteviisi kaela peale oma õlgkübarate paelad.

Tänapäeval on enamiku Inglismaa keskkoolide koolivormi osaks kindla kujundusega kaelasidemed, sama traditsioon on ka paljudes Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada ja India koolides. Algkoolide koolivormis esinevad sellised kaelasidemed tavaliselt erakoolide puhul.

Paljudel asutustel ja organisatsioonidel on väga spetsiifilised värvid ja mustrid, mida kasutatakse lipsudel kuuluvuse näitamiseks. Kasutada võidakse ka vapi- või logomärgiga lipse.

Lipsud naistel[muuda | muuda lähteteksti]

Mõnikord on lipsud vormi osaks ka naistel näiteks restoranides või hotellides. Ka paljude koolivormide puhul kannavad lipsu ka tüdrukud.

Naised võivad tavalisest sagedamini lipsu kanda ka vastavalt moevoolule, mis sai eriti populaarseks pärast seda, kui Diane Keaton kandis lipsu, mängides nimiosa filmis "Annie Hall".

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Lipsuklambrid

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/lips/lipsude_tbid.html
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. jaanuar 2015. Vaadatud 17. märtsil 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/lips/plastroon_ehk_ascot.html
  4. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. juuni 2016. Vaadatud 25. juunil 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  5. Mathematician Calculates 177,147 Ways to Tie a Tie Smithsonian magazine, 11. veebruar 2014