Lipitsaani hobune

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Favory Pallavicina.jpg

Lipitsa hobune on Sloveeniast pärit hobusetõug, keda loetakse Euroopa vanimaks kultuurtõuks. Neid kasutatakse enamasti koolisõidu hobustena. Kõige paremini tuntakse lipitsa hobust nende kasutuse tõttu kõrgema klassi koolisõidus Viini Hispaania ratsakoolis.

Päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Lipitsa hobuseid loetakse Euroopa vanimaks kultuuritõuks. Nad on pärit Sloveeniast, aga tema pärinemislugu on palju pikem. 8 sajandil kui maurid vallutasid Hispaania, tõid nad kaasa araabia ja barberi hobuseid, kelle ristamisel ibeeria hobustega aretati andaluusia hobune, kes on kõige tähtsam element lipitsate aretuses. Nad on saanud oma nime Lipizza linna järgi, kus ertshertsog Karl II asutas 1580. aastal hobusekasvanduse, et oma hobuseid parandada ja treenida neid kõrgema kooli ratsutamiskunstis. Kasutades üle 400 aasta parimaid hispaania ja karsti hobuseliine ning ristates neid kohalike tõugude ning ka araabia, andaluusia ja teiste euroopa tõugudega, tekkis pika aretuse tulemusena mitmesaja aasta jooksul ilusa ja õilsa välimusega, temperamentne ja intelligentne klassikaline ratsahobune. 1752 aastal loodi Viini Hispaania ratsakool, mille nimi ei tulene mitte seal kasutatavatest hispaania ratsutamistraditsioonidest, vaid sealsete hispaania päritolu hobuste tõttu. Peale Austria-Ungari impeeriumi kokku varisemist viidi paljud kasvandused kaitseks Piberisse ning Teise maailmasõja ajal Saksamaale. Tänapäeval võib leida lipitsa hobuste kasvandusi Piberist, Lippizzast, Ungarist, Babolnast, Tšehhist, Sloveeniast ja Rumeeniast.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Lipitsa hobustel on suur ja ilmekas pea, sageli kongus või sirge nina ning tarkade ja sõbralike silmadega. Kõrvad on terava tipuga ja erksad. Kael on lühike, jässakas ning jõulise välimikuga ja lihaseline. Selg on pikk, tugev ja lihaseline, ümara laudja ning võimsa tagaosa ja veidi madalal asetseva lopsaka sabaga. Jalad on lühemapoolsed ja toekad, kuid sellest hoolimata tugevad. Kabjad on kõvad ja ilusa vorminguga. Värvuselt on nad täiskasvanuna hallikas valged, kuid nad sünnivad tumedana ja muutuvad ajajooksul heledamaks. Turjakõrgus jääb neil enamasti vahemikku 153-165 sentimeetrit.

Iseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]

Lipitsa hobuse iseloom on tugevasti mõjutatud tema esivanemate iseloomust. Ta on tark ning kiire õppimisvõimega. Temas on loomulikku tasakaalu, ta on kuulekad ja töötahtega, ehkki temperamentne ja elavaloomuline. Lipitsa hobune püsib heade elutingimustekorral hesa tervise juures kõrgeeani.

Kasutus[muuda | muuda lähteteksti]

Lipitsa hobuseid kasutatakse peamiselt loomulikult andekate koolisõiduhobustena, kuigi ta oskab ka väga hästi ka vankrit vedada ning mõnes piirkonnas tehakse temaga siiani talutöid.

Lipitsa hobune Viini Hispaania ratsakoolis[muuda | muuda lähteteksti]

Lipitsa hobuseid kasutatakse Viini Hispaania ratsakoolis alates 1572.aastast. Seal kasutatakse vaid lipitsa tõugu täkke, nende temperamendi ja atleetlikus pärast ning etendatakse nendega Hofburgi palee talvemaneežis efektseid vaatemänge.


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  • "The Ultimate Guide to Horse Breeds" by Andrea Fitzpatrick
  • "The Horse. A Miscellany of Equine Knowledge" Ivy Press
  • "The Complete Encyclopedia of Horses" by Josée Hermsen