Hobusetõug

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Hobusetõug on lai mõiste, aga enamasti viidatakse sellega hobuste kogumile, kus isiksused erinevad välimuse, iseloomu, käitumise ja muude omaduste poolest teistest hobustest ja annavad muutumatult neid omadusi edasi oma järglastele. Seda terminit kasutatakse enamasti seoses selektiivselt aretatud koduhobustega. Aga ka inimese sekkumiseta arenenud hobuste populatsioone, nagu näiteks Ameerika Mustang, loetakse hobusetõugude alla. [1] [2] Hobusetõuge on võimalik jagada temperamendi järgi kolme kategooriasse [3]:

Enamusel inimese poolt aretatud hobusetõugudel on oma otstarve või oskus. Näiteks on traavlid ja Inglise täisverelised aretatud suurte kiiruste saavutamiseks võidusõidul ja raskeveohobused selleks, et tõmmata raskeid koormaid. Osa tõugudest on tekkinud teiste hobusetõugude ristamisel, samas kui mõni tõug on arenenud ühest ainsast esiisast nagu Morgan [4] ja Tennessee kõnnihobune [5].

Tõuregistrid[muuda | muuda lähteteksti]

Kinnine[muuda | muuda lähteteksti]

On tõuraamatuid millel on niinimetatud kinnine register. Ehk siis, registreeritakse ainult isendeid kelle mõlemad vanemad on liikmed. Näiteks: Inglise täisvereline ratsahobune [6] ja Araabia hobune [7].

Pool-avatud[muuda | muuda lähteteksti]

Teistel tõugudel on pooleldi avatud registrid. Sel juhul peab vaid üks vanematest tõuraamatusse kuuluma. Teine vanem võib olla ka mõnest teisest kindlaks määratud (olenevalt kõnealuse tõuregistri reeglitest) tõust. Näiteks: Paint hobune [8] ja Appaloosa hobune [9].

Avatud[muuda | muuda lähteteksti]

Ja kõige lõpuks on tõuraamatuid mis on avatud. Seda enamasti siis, kui tõul pole veel enda kindlat fenotüüpi või kui on tegemist tõugraamatuga mis on avatud kõigile hobustele kes tõu normidele ja ideaalidele vastavad. Siin on heaks näiteks soojaverelised sporthobused, nagu KWPNi kooli- ja takistussõidu hobused [10] või isegi Eesti sporthobune [11], kelle puhul on aretuse eesmärk parimate sportlike tulemustega hobune.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Juliet Clutton-Brock (1999). A natural history of domesticated mammals (inglise keel) 40. Cambridge University Press. Vaadatud 1. veebruar 2012.
  2. "Breeds of Livestock". Kasutatud 1. veebruar 2012. Inglise keel.
  3. David Sankoff; Joseph H. Nadeau (2000). Comparative genomics: empirical and analytical approaches to gene order dynamics, map alignment and the evolution of gene families (inglise keel) 371. Springer. Vaadatud 1. veebruar 2012.
  4. "History AMHA". Kasutatud 30 jaanuar 2012. Inglise keel.
  5. "A Brief History of the Tennessee Walking Horse". Kasutatud 30 jaanuar 2012. Inglise keel.
  6. "The American Stud Book Principal Rules and Requirements". Kasutatud 30 jaanuar 2012. Inglise keel.
  7. "Rules and Regulations". Kasutatud 30 jaanuar 2012. Inglise keel.
  8. "The Breed". Kasutatud 30 jaanuar 2012. Inglise keel.
  9. "Handbook". Kasutatud 30 jaanuar 2012. Inglise keel.
  10. "Welzijnsbeleid KWPN - Inteelt". Kasutatud 30 jaanuar 2012. Hollandi keel.
  11. "Eesti sporthobuse aretus". Kasutatud 30 jaanuar 2012. Eesti keel.