Liocichla bugunorum

Allikas: Vikipeedia
Liocichla bugunorum

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Värvulised Passeriformes
Sugukond Vilbaslased Timaliidae
Perekond Liocichla
Liik L. bugunorum
Binaarne nimetus
Liocichla bugunorum
Athreya, 2006
Levila Arunachal Pradeshis
Levila Arunachal Pradeshis

Liocichla bugunorum on vilbaslaste sugukonda kuuluv lind.

Linnuliigi teaduslik nimetus tuleb buguni hõimust, kelle kodumetsades ta kirjeldati.

Esmakordselt vaadeldi teda 1995. aastal Indias Arunachal Pradeshi osariigis. Linnu kirjeldas teadusele 2006. aastal astrofüüsik Ramana Athreya. Lind kirjeldati ilma tüüpeksemplari kogumiseta, sest arvatavasti on liigi arvukus väga väike ja üheainsagi isendi tapmisest oleks kahju. Selle asemel kirjeldati liik sulgede, fotode, helisalvestiste ja kirjalike ülestähenduste põhjal. Rahvusvaheline zooloogianomenklatuuri koodeks ei luba uut liiki kirjeldada, kui tüüpeksemplari ei ole, aga praegusel juhul käsitleti sulgede ja fotode olemasolu tüüpeksemplarina.

Tema kõige lähedasem sugulane on Liocichla omeiensis, mis on Hiinas endeemne. Siiski on need kaks liiki selgelt erinevad.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Liocichla bugunorum on väike (22 cm), peamiselt oliivhalli sulestiku ja musta pealaega vilbaslane. Noka ja silma vahel on oranžkollast, tiibadel on kollased, punased ja valged laigud. Saba on must ja punase tipuga, ning sabaaluse kattesuled on karmiinpunased. Jalad on roosad ja nokk on tüvikuosas must ja tipus valkjas. Linnuvõrguga püüti kinni teinegi, kahvatum isend, kes oli arvatavasti emane. Häält on kirjeldatud flöötivana ja teiste lindude häältest eristuvana.

Levila ja elupaik[muuda | muuda lähteteksti]

Kõik vaatlused on tehtud 2 km kõrgusel põõsaste ja väikeste puudega mäenõlvadel, üks vaatlus tehti vana metsa servas. Jaanuaris on vaadeldud väikeseid salkasid, maikuus on täheldatud paare, kokku hinnanguliselt 14 isendit. Arvatavasti on igal paaril oma territoorium, mida ta pesitsemise ajal kaitseb. Praegu on liiki teada ainult ühes kohas, teda võib aga leiduda mujalgi Arunachal Pradeshis või Bhutanis.

Kuigi ta ei vaja elupaigaks metsa, vaid saab hakkama põõsastikus, peetakse teda ohustatud liigiks, eriti arvestades plaane rajada kiirtee läbi tema ainsa teadaoleva elupaiga.

2016. aastal hindas BirdLife International ta kriitilises seisundis liigiks.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]