Liivi Laht

Allikas: Vikipeedia
Liivi Laht valuutapoena 1991. a

Liivi Laht oli Eestis kasutusel olnud ja hiljem välismaale edasi müüdud KP-2 tüüpi katamaraan-reisilaev.

Nüüdne nimi on Jantar.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Katamaraan on 37,85 m pikk ja 11,5 m lai. Ühe ujuvkere laius on seejuures 3,6 m. Süvis on 2,7 m. Laeval on kaks 840 kW peamasinat, mis annavad kiiruseks 13 sõlme, ja kaks abimasinat. Reisijakohti on tänapäeval 288 ja laevapere on 12-liikmeline.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Laev ehitati 1986. aastal Poolas Gdanskis Stoczhia Wisla laevatehases ja toodi oktoobri keskel Tallinna, kus sisustati Eesti Merelaevanduse ja V. I. Lenini nimelise Tallinna Kultuuri- ja Spordipalee koostöös puhkelaevaks. Liivi Laht hakkas sooritama Linnahalli sadamast mõnetunniseid väljasõite Tallinna lahele. Laev võttis peale 130 inimest, kohti oli 334. Pardal oli diskoteek ja kooperatiivkohvikus võis näha televiisoritest ka multifilme. Kapten oli Karl Pani.

1980. aastate lõpuks meresõit lõpetati ja laev sai ujuvaks valuutapoeks Pirita sadamas jõe parempoolse kalda kai ääres.

Pärast Eesti taasiseseisvumist ja Eesti krooni kasutuselevõttu üritati Liivi Lahte kasutusele võtta päästelaevana, mis ei toiminud. Seejärel müüdi laev 1993. aastal Saksamaale Oder-Haff Seetouristik & Reederei Peters GmbH -le Ueckermündes. Firma müüs vahepeal ka Malta lippu kandnud laeva edasi Poolasse Kołobrzeska Żegluga Pasażerskale, kus see hakkas tegema väljasõite Kołobrzegist Bornholmile Jantari nime all. 2005. aastal läbis Jantar põhjalikuma remondi ja uuenduse.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]