Liitrünksajupilv

Allikas: Vikipeedia

Liitrünksajupilv ehk mitmeelemendiline äike on mitmest omavahel seotud rünksajupilvest koosnev kogum. Ta on ulatuslikum ja pikema elueaga kui lihtrünksajupilv. Liitrünksajupilved jagunevad lihtsaks liitrünksajupilveks ja joonpagiks.[1]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Liitrünksajupilv

Liitrünksajupilved koosnevad kahest kuni neljast lühielulisest pilveelemendist ehk -rakust, mis on omavahel seotud. Iga rakk genereerib külma õhu väljavoolu ja need eraldiseisvad väljavoolud kombineeruvad, et moodustada suure tuuleiili frondi.[2] Alates liitrünksajupilvedest on rünksajupilved organiseerunud, moodustades mitmesuguse suuruse, kuju ja elueaga kogumeid.[1]

Kõige tähtsamaks rünksajupilve tunnuseks on pilvetipu jäätumine, sest troposfääri ülaosas ehk 8–10 km kõrgusel aluspinnast on temperatuur pidevalt –45°...–65 °C[3]. Nad on tavaliselt suure vertikaalse ulatusega pilved, mille tipp on alati jäätunud (see väljendub rünkade lamenemises ja sageli ka pilvekiudude moodustumises).Niisugune klassikaline lihtrünksajupilv kujuneb siiski üsna harva.[1][4]

Jälgimine[muuda | muuda lähteteksti]

Sageli puudub hästijälgitav piir üksikute pilveelementide ehk -rakkude vahel, mistõttu on liitrünksajupilv nii taevast silmaga vaadates kui ka radaril nähtav ühe tervikuna. Liitrünksajupilves on üksikud lihtrünksajupilved nii liitunud, et tavainimene peab seda üheks suureks rünksajupilveks.[1]

Eraldi lihtrünksajupilvi võib taevasse vaadates aimata näiteks selle järgi, et liitrünksajupilve ühes osas on terava piiriga rünkpilved, mille all veel sajuala pole või siis eristada neid näiteks suuremate rünkade järgi. Elemendi keskel asub kõige tumedam laialivalgunud tipuga osa, mis ulatub näiliselt maani ehk kus sajab tugevalt ja võivad sähvida välgud. Teises servas on tavaliselt ülemiste ja kõrgete pilvede ala, aga madalaid pilvi ja sademeid enam pole.[1]

Kui õhu liikumist vaadata liitrünksajupilves, siis ilmneb, et igal lihtrünksajupilvel on seal selline oma konvektiivne tuumik või õhuvoolude süsteem, mis eristub teistest. Sellest siis ka need ootamatud ja puhangulised tuuled, mis on tavalised just liitrünksajupilvede puhul ja mida me kõnekeeles nimetame pagiks. Sageli on nii, et üks alles arenev lihtrünksajupilv, mis tõmbab endasse õhku, satub kõrvuti juba väljakujunenud lihtrünksajupilvega, kus õhk laskub ja laiali voolab. Nende piirile võib kiiresti kujuneda väga tugev tuul. Ingliskeelses kirjanduses on mõnikord väljendutud piltlikult: lihtrünksajupilv on liitrünksajupilve ehitusplokk (building block). Ent kui vaadata õhu liikumist liitrünksajupilves, ilmneb, et igal lihtrünksajupilvel on seal oma konvektiivne tuumik või õhuvoolude süsteem, mis eristub teistest. Sellised tuumikud põhjustavadki puhangulisi tuuli, mis on tavalised just liitrünksajupilvede korral ja mida me kõnekeeles nimetame pagideks.[4][1]

Hodograaf[muuda | muuda lähteteksti]

Tüüpiline liitrünksajupilve hodograaf, (tuule ja kõrguse vaheline graafik) näitab lineaarset tuulenurka kõrgusega[3]. Liitrünksajupilved arenevad tihti keskkonnas, kus vertikaalset tuuleiili iseloomustab sirgjooneline hodograaf. Liitrünksajupilve keskkonna BRM (The Bulk Richardson number inglise keeles) on enamasti üle 50.[5]

Liitrünksajupilve hodograaf

Kaasnevad ilmastikunähtused[muuda | muuda lähteteksti]

Liitrünksajupilved on ebapüsiva ilma pilved. See tähendab suurt võimalust, et lähiminutite kuni -tundide jooksul esineb tugevaid hoogsademeid (hoovihm, rahe, hooglumi, lumekruubid, jääkruubid, hooglörts), sageli äike, vikerkaar. Mõnel juhul toovad liitrünksajupilved endaga kaasa tugeva puhangulise tuule ehk pagi. Harva tekib ka lehterpilv või tornaado.[1]

Liitrünksajupilvedega kaasneva tuule kiirus võib olla üle 93 km/h ning kaasneva rahe kõrgus võib olla üle 2,5 cm.[6]

Sellisel äikesel on ka tõsine oht rahvatervisele, kuna nendega kaasnev tugev pagi, rahe või paduvihm põhjustab äkküleujutuse.[7]

Jaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Liitrünksajupilved jagunevad:

  1. Lihtsaks liitrünksajupilveks (juhul kui rünksajupilved on koondunud kogumitesse)[1]
  2. Joonpagiks (juhul kui rünksajupilved paiknevad pika ahelana)[1]

Lihtne liitrünksajupilv[muuda | muuda lähteteksti]

Lihtne liitrünksajupilv on tüüpiline äikeseliik, kus uued ülesvoolud moodustuvad vihmajahutatud õhu eesrindes (the gust front). Individuaalsed pilveelemendid ehk -rakud võivad püsida keskmiselt 30-60 minutit. Kogu süsteem toimib aga kuni tunde. Liht liitrünksajupilved on vähem organiseerunud kui joonpagid. Nad põhjustavad rahe, tugevaid tuuli, lühiajalisi tornaadosid ja/ või üleujutust.[8][1]

Joonpagi[muuda | muuda lähteteksti]

Joonpagid on rohkem organiseerunud kui liht liitrünksajupilved. Nende hulka kuulub ka hiidpagi. Need saavad tekkida atmosfääritingimustes, kus valitseb suur tuulenihe (hea, kui on olemas nii tugevuse kui suunaline, kuigi joonpagide puhul piisab praktiliselt ainult esimesest), ent samas peab olema soojust ja niiskust (energiat) väga palju. Näiteks atmosfääri potentsiaalse energia näitaja, CAPE, peab derecho ehk hiidpagi kujunemisel olema üle 2000 J/kg ja tuule tugevusnihe 2,5 km paksuses õhukihis 40-60 sõlme.[1]

Sellist olukorda, nagu eespool toodud näitajatega õhumass, muidugi Eestis igal aastal polegi. Joonpagi tekkimine oleneb paljudest asjaoludest, millest üks tähtsamaid on inversiooni olemasolu (CIN). Igal juhul, kui keskkond ja sünoptiline situatsioon soosib rünksajupilvede organiseerumist, siis tuleb arvestada isaegi ülirünksajupilvede tekkega.[1]

Liitrünksajupilve arengustaadiumid

Teke[muuda | muuda lähteteksti]

Liitrünksajupilv tekib organiseerumise tagajärjel, mis saab tekkida siis, kui atmosfääris on olemas tuulenihe (näiteks frontide lähedal) ja see tagab rünksajupilvede kogumile pikema eluea.[1] Üheks liitrünksajupilve tekkimise tingimuseks on väga suur CAPE (inglise keelest convective available potential energy) ehk potentsiaalne energia, mis on õhumassil, kui see tõuseb vertikaalselt kindlale kõrgusele. See väljendab konvektsiooniks saadaolevat potentsiaalset energiat, liitrünksajupilve puhul väärtusega 800-1,500 J/kg.[9]

Liitrünksajupilve elutsükkel[muuda | muuda lähteteksti]

Kogu arengukäik kestab umbes tund aega- liitrünksajupilv võib püsida mitmeid tunde, kuid iga individuaalne pilverakk ehk -element kestab 20 kuni 60 minutit[9]. Kogu protsessi kiirus aga, kus liitrünksajupilve elemendid allahoovust liiguvad, võib mõjutada suuresti sademete kogust, mis maapinnale jõuab.[6]

Liitrünksajupilv saab alguse, kui lihtrünksajupilve maksimaalse arengu staadiumis hakkab pilve servas (tuulefrondil) arenema uus lihtrünksajupilv. Need kaks lihtrünksajupilve ühinevad ja tekibki liitrünksajupilv. Ajapikku võib tekkida ja liituda teisigi lihtrünksajupilvi, kuid pilvekogumi teises otsas on esimene lihtrünksajupilv juba suuresti hajunud. Seejärel kujuneb pilvekogumist liitrünksajupilv, millel saab juba eristada tunnuslikke osi: pilvel on teatud eripärane ehitus.[4]

Sageli tuleb ette, et üks alles arenev lihtrünksajupilv, kuhu koondub õhk, satub kõrvuti väljakujunenud lihtrünksajupilvega, kus õhk laskub ja laiali voolab. Nende piiril võib kiiresti tekkida väga tugev tuul.[4]

Elutsükkel

Pilveelement[muuda | muuda lähteteksti]

Kui räägitakse rünksajupilvede organiseerumisest ja äikese liikidest, siis on üheks keskseks mõisteks pilveelement. Rakk ehk element on konvektsioonipilve osa, mis läbib iseseisvalt konvektsioonipilve erinevad arengustaadiumid[1]. Rünksajupilvede ehitusplokk ehk ühik on lihtrünksajupilv (singlecell/unicell)[4]. Sageli puudub hästijälgitav piir üksikute pilveelementide vahel, kuid eristada saab neid tavaliselt näiteks suuremate rünkade järgi[1].

Liigitus[muuda | muuda lähteteksti]

Liitrünksajupilved kuuluvad konvektsioonipilvede kategooriasse, konvektiivsete ehk vertikaalarengu pilvede ehk IV klassi, rünksajupilvede alamklassi.[1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viiteloend[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 "Rünksajupilvede organiseerumine, ülirünksajupilved (supercell) ja tornaadod". lepo.it.da.ut.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 3.06.2020. Vaadatud 21.05.2020.
  2. "Weather Glossary: M's". National Weather Service. Vaadatud 20.05.2020.
  3. 3,0 3,1 "Rünksajupilved – Cumulonimbus". Originaali arhiivikoopia seisuga 6.05.2019. Vaadatud 18.05.2020.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Jüri Kamenik, Ott Tuulberg (2. veebruar 2020). "Uued oskussõnad meteoroloogias: emakeel on tähtis ka teaduses" (PDF). Eesti Loodus. Vaadatud 15.04.2020.
  5. "Weather Glossary: M's". NWS JetStream. Vaadatud 19.04.2020.
  6. 6,0 6,1 "Types of Thunderstorms". NWS JetStream. Vaadatud 18.04.2020.
  7. Claire Peinar (13. august 2019). "Kommenteerib pilveekspert ja ilmauurija Jüri Kamenik". Postimees Online. Vaadatud 14.04.2020.
  8. "Severe Weather 101 - Thunderstorms". The National Severe Storms Laboratory. Vaadatud 20.04.2020.
  9. 9,0 9,1 "Thunderstorm types". The National Severe Storms Laboratory. Vaadatud 18.04.2020.