Lev Pontrjagin

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Lev Pontrjagin (vasakul; 1970)

Lev Semjonovitš Pontrjagin (vene keeles Лев Семёнович Понтрягин; 3. september (vkj 21. august) 1908 Moskva3. mai 1988 Moskva) oli vene matemaatik, NSV Liidu Teaduste Akadeemia akadeemik.

Õnnetusjuhtumi tagajärjel jäi ta 14-aastaseltpimedaks.

Ta oli kauaaegneMoskva Riikliku Ülikooli optimaalse juhtimise kateedri juhataja ja professor. Tema peamised uurimisvaldkonnad olid algebraline topoloogia, diferentsiaaltopoloogia, võnkumiste teooria, variatsioonarvutus ja juhtimisteooria. Ta on juhtimisteoorias optimaalsete protsesside teooria looja (teooria aluseks on Pontrjagini maksimumprintsiip).

Ta on maetud Moskva Novodevitšje kalmistule.

Haridus- ja töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1929. aastal Moskva ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna matemaatika osakonna. 1930. aastal sai ta Moskva ülikooli algebrakateedri dotsendiks. Kui 1935. aastal võeti Nõukogude Liidus taaskasutusele akadeemilised kraadid, sai taKõrgemalt Atestatsioonikomisjonilt (VAK) väitekirja kaitsmata füüsika-matemaatikadoktori kraadi.

1934. aastal asus ta tööleNSV Liidu Teaduste Akadeemia Steklovi-nimelise Matemaatikainstituuti teadurina ja 1935. aastast oli ta ühtlasiMoskva Riikliku Ülikooli professor.

1964. aastal külastas ta kuu aja jooksul USA mitmeid ülikoole, sealhulgas Princetoni Ülikooli. 1967. aastal võttis ta osa NSV Liidu matemaatikute grupi koosseisus teaduskonverentsist Los Angeleses ning 1969. aastal käis loenguid lugemas Stanfordi Ülikoolis ja Columbia Ülikoolis New Yorgis.[1]

Aastatel 1971–1988 oli ta MRÜ arvutusmatemaatika ja küberneetika teaduskonna optimaalse juhtimise kateedri juhataja.

Teaduskorralduslik ja ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli aastatel 1970–1974Rahvusvahelise Matemaatikaliidu asepresident.

1980. aastatel seoses Siberi "jõgede pööramise" (voolusuuna muutmise) projekti aruteluga koostas Aleksandr Janšin akadeemikute avaliku protestikirja NLKP Keskkomiteele. Kirjale kirjutas alla ka Lev Pontrjagin. 1986. aastal valitsus loobus sellest projektist.

Pontrjaginit on korduvalt süüdistatud antisemitismis.[2][3][4] Ta ise on memuaarides väitnud, et ta võitles sionistidega[5].

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Lev Pontrjagini haud Novodevitšje kalmistul

Valitud teadusühingute liikmeks[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]