Lennuki pardasalvesti

Allikas: Vikipeedia
Magnetofoniga lennuki pardasalvesti

Lennuki pardasalvesti ehk must kast on elektrooniline andmete registraator lennuki seadmete seisukorra ja juhtimiskorralduste jäädvustamiseks. Niisugune registrogramm aitab uurida lennuõnnetusi ja muid lennuintsidente.

Piloodikabiini helisalvesti ja pardasalvesti.

Lennukites on kaks registraatorit: piloodikabiini helide registraator ning lennuandmete registraator. Mõlemad registraatorid kasutavad elektroonset mälu, aga registreerimispõhimõte on nagu magnetlindiga salvestil – maksimaalse registreerimiskestuse ületamisel hakatakse varasemat registrogrammi üle kirjutama.

Piloodikabiini helisalvesti[muuda | muuda lähteteksti]

Piloodikabiini helisalvesti (rahvusvaheliselt kasutatav lühend CVR, Cockpit Voice Recorder) salvestab pilootide vestluse, suhtluse lennujuhtidega ja helid piloodikabiinis. Mikrofon paikneb enamasti kabiini ülaosa paneelis ning salvestab ka lennu tehniliste näitajatega seotud helid (TAWS hoiatussignaalid, seadmete sisse või välja lülitamise jms). CVR salvestused ei ole üldjuhul avalikud, ka salvestiste transkriptsiooni avalikustamisele on piiranguid. [1] [2] [3]

Pardaregistraator või pardasalvesti[muuda | muuda lähteteksti]

Pardasalvesti (FDR Flight Data Recorder) registreerib andmeid lennuki seadmete töö kohta. FDR andmete abil tuvastatakse lennuõnnetuste põhjusi (piloodi eksimus või tehniline rike vms) ja täiustatakse lennuohutust. [4] [5] [6]

Andurite lugemeid võetakse mitu korda sekundis. Uuemad pardasalvestid registreerivad vähemalt 88 parameetrit. Parameetrite registreerimissagedus varieerub mõnesekundilisest intervallist kuni kümnete hertsideni, kui mõni parameeter hakkab kiiresti muutuma. Andmete registreerimise kestus on 17–25 tundi. Nõuded salvestite vastupidavusele on väga kõrged, need peavad taluma väga tugevat lööki (kokkupõrget), peavad vastu pidama nii tulekahjus kui kuni 6 km sügavuses merre kukkudes. Vette kukkudes hakkab pardasalvesti külge kinnitatud ultrahelimajakas välja saatma signaale. Majakas töötab kuni 30 päeva.

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Varasemad pardasalvestid olid spetsiaalsed magnetofonid, milles magnetlinti keriti ühelt poolilt teisele ja lindi lõppedes vahetati lindi liikumissuunda ning info kirjutati lindi teisele rajale. Uuesti lindi alguseni jõudes hakati esialgset registrogrammi üle kirjutama. Nõukogude Liidu lennukite magnetofoni agregaat oli tugevas kerakujulises metallkorpuses, mis oli värvitud erkoranžiks. Niisuguseid pardasalvesteid valmistati Tartu Aparaaditehases.[viide?]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Mõlemad salvestid asuvad lennuki sabas, et tagada suuremad võimalused salvesti säilimiseks lennukatastroofis. Lennukis olijad ei pääse lennu ajal salvestitele juurde. Salvestatud infot saab lugeda ainult spetsiaalse aparatuuri abil.

Lisaks lennukatastroofide ja lennuintsidentide analüüsile uuritakse registrogramme ka lennukite lennurežiimide ja pilootide käitumise analüüsiks, et tagada ökonoomsemat ja ohutumat lennuliiklust.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. National Transportation Safety Board. USA. Cockpit Voice Recorders (CVR) and Flight Data Recorders (FDR). (vaadatud 25.10.2017)
  2. Euroopa Lennundusohutusamet. Komisjoni määruse eelnõu VI lisa „Lennutegevus – OPS”, lk. 38. (vaadatud 25.10.2017)
  3. SKYbrary. Cockpit Voice Recorder (CVR) (vaadatud 25.10.2017)
  4. National Transportation Safety Board. USA. Cockpit Voice Recorders (CVR) and Flight Data Recorders (FDR). (vaadatud 25.10.2017)
  5. SKYbrary. Flight Data Recorder (FDR) (vaadatud 25.10.2017)
  6. Euroopa Lennundusohutusamet. Komisjoni määruse eelnõu VI lisa „Lennutegevus – OPS”, lk. 39. (vaadatud 25.10.2017)