Lemming Nagel

Allikas: Vikipeedia
Lemming Nagel 1999. aastal

Lemming Nagel (13. aprill 1948 Tartu14. oktoober 2016) oli eesti maalikunstnik.

Ta lõpetas 1967. aastal Tartu 5. Keskkooli. 1967. aastal astus ta Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti arhitektuuri erialale, kuid lõpetas instituudi 1976. aastal maalikunstnikuna.

Ta töötas aastatel 19771978 Tallinna Laste Kunstikoolis 1979-1980 töötas Tallinnfilmis Rein Tammiku joonisfilmi „Nike kutse“ ja Priit Pärna „Harjutusi iseseisvaks eluks“ värvikunstnikuna.[1] Aastatel 19851993 töötas ta Tallinna Kunstiülikoolis vanemõpetajana. Aastatel 19781985 ja aastast 1993 tegutses ta vabakunstnikuna.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on viljelenud peamiselt õlimaali; aastast 1994 ka segatehnikat (liim, liiv, saepuru, valmiskujundid). Tema loomingus on sürrealismi ja hüperrealismi mõjutusi. Noore kunstniku läbilöögitööks oli fotorealistlikku maali „Tõstja ja küberneetiline kivi“, mida eksponeeriti 1977. aastal Tallinna Kunstihoones korraldatud teemanäitusel „Inimene ja tehas“. Nagelist kujunes tollaste noorte kunstnike juhtgrupi liige, kelle tööd jõudsid Moskva maneežis toimunud üleliiduliste kunstinäituste kaudu ametliku kultuurivahetuse raames nii Helsingi Taidehalli, Ostwalli Muuseumi Dortmundis, Taškenti jm. Lemming Nageli kolmest maalist maalikomplekt oli väljas ka Baliti riikide noorte kunstnike esimesel maalitriennaalil Vilniuses 1979, sealt tuli esimene tunnustus diplomi näol, samal aastal astus ta ka Eesti Kunstnike Liitu.[1]

Lemming Nagel kuulus kunstnike hulka, kes olles küll töötanud maalieriala õppejõuna Kunstiakadeemias, töötas suurema osa loomingulisest elust siiski vabakutselise kunstnikuna.

2007. aastal ilmus Eesti Keele Sihtasutuse kirjastuselt kunstniku tekstikogumik „Tahtetuse triumf“ (mis sai edaspidi ka järjed). Nageli kunstilooming muutus aastatega üha plastilisemaks ja pöörasemaks, ta kasutas ohtralt leidmaterjali ja 3D-dimensiooniga assamblaaži. Paremik sellest on mitmete erakogude ja riigiasutuste kõrval talletatud Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Tallinna Kunstihoone Fondis, Viinistu Kunstimuuseumis, Tallinna Linna kunstikogus, Norton ja Nancy Dodge´i kollektsioonis Zimmerli kunstimuuseumis, Matthew Bowni Galeriis (London) jm.[1]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta isa oli maalikunstnik Kalju Nagel.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti Kunstnike Liit (17.10.2016). "Suri Lemming Nagel". err.ee. Vaadatud 02.05.2022.

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn 1996