Leich
Leich (germaani sõnast laikaz 'mäng', 'tants', liikumine') on keskülemsaksakeelse rüütliluule žanr, üks minnesingerite luule kolmest põhižanrist Lied 'i ja Spruch 'i kõrval, mis oli kasutusel 12. sajandi lõpust 14. sajandini ja vastab ligikaudu vanaprantsuse lai 'le. Žanri õitseaeg jäi 1190. aastate (esimene säilinud Leich Heinrich von Ruggelt) ja 1350. aastate vahemikku.
Saksa Leich on vormilt mõjutatud truvääriluule lüürilisest lai 'st, kuid pole vormis ja sisus sellega päris identne, veel sarnaneb see vormilt ladina sekventsi ja conductus 'ega, Provence'i itkuga (planh) ja descort 'iga, samuti estampiiga.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Ulrich von Liechtenstein. Ditz ist der leich. - Bibliotheca Augustana
- Walther von der Vogelweide. Der Leich. - Bibliotheca Augustana
- Der Wilde Alexander "Eyn trurecliches clagyn" (Das ist des Wildyn Alexandyrs leych). - Lyrik des Deutschen Mittelalters
- Heinrich von Meissen. Marienleich. - TITUS. - uni-frankfurt.de
- Tannhäuser. Die Gedichte der Großen Heidelberger Liederhandschrift. Leiche. - Bibliotheca Augustana