Lawrence Kohlberg

Allikas: Vikipeedia

Lawrence Kohlberg (25. oktoober 1927 Bronxville New York19. jaanuar 1987 Boston) oli ameerika psühholoog, Chicago ja Harvardi ülikooli õppejõud (haridus- ja sotsiaalpsühholoogia professor).

1958. aastal avaldas Lawrence Kohlberg uurimuse, mis haakus nii positivistide kui ka biheivioristidega – esitades moraalse arengu teooria, milles olid ühendatud teaduse ja moraalsed väärtused ning mis põhines kognitiivsel põhjendatusel (s.t mitte käitumisel).

Kohlbergi ideed põhinevad šveitsi arengupsühholoogi Jean Piaget' töödel, olulist tähelepanu moraalse arengu teooria väljatöötamisel pööras ta Sokratesele. Carol Gibb Hardingu meelest olevat Kohlberg Sokratese lugenud nende väheste inimeste hulka, kes on saavutanud tema teooria kohaselt VI arenguastme.[1]

Kohlbergi moraalse arengu teooria väidab, et moraalne põhjendamine, mis on eetilise käitumise aluseks, omab 6 eristatavat arengutaset, millest iga järgmine vastab moraalsetele dilemmadele adekvaatsemalt kui eelmine. Et mõõta taset, millel inimene moraalselt opereerib, töötas Kohlberg välja rafineeritud intervjuu-protsessi. Selles esitatakse hüpoteetilisi situatsioone, milles esineb moraalne dilemma. Inimese vastused dilemmale ja esitatud põhjendused määravad, millisel moraalse arengu etapil inimene asub.

Kohlbergi moraalse arengu teooria[muuda | muuda lähteteksti]

Kohlberg märkas, et lapsed läbivad kasvades teatud moraalse arengu etappe viisil, mis talle tundus hämmastavalt sarnane Piaget' hästituntud kognitiivse arengu etappidega. Oma tähelepanekud ja katsed laste ja täiskasvanutega üldistas ta oma moraalse arengu teooriaks, milles ta väitis, et inimesed arenevad ühelt moraalse arengu etapilt teisele ühesugusel viisil, ilma etappide järjekorda muutmata ning etappe vahele jätmata. Etappide näol on tegemist kvalitatiivselt erinevate mõtlemise ning probleemide lahendamise viisidega.

TASAND ETAPP SOTSIAALNE ORIENTATSIOON
Eelkonventsionaalne 1 Sõnakuulelikkus ja karistus
2 Individualism, instrumentalism ja vahetuskaup
Konventsionaalne 3 „Hea poiss/tüdruk“
4 Seadus ja käsud
Postkonventsionaalne 5 Sotsiaalne leping
6 Põhimõttekindel südametunnistus

Kohlbergi teooria esimesed 5 etappi on leidnud kinnitust hilisemates longituud- ja kultuuridevaheliste uuringutes,[2], samuti kultuuridevahelistes uuringutes, mis on läbi viidud Türgis, Taiwanil, Yucatanil, Hondurases, Indias, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Suurbritannias ja Iisraelis.[3]

Kohlberg on väga populaarne. 20. sajandi väljapaistvamatest psühholoogidest oli Kohlberg 16. kohal psühholoogiaõpikutes tsiteerituselt ning 30. kohal üldiselt tsiteerituselt (Haggbloom et al. (2002); The 100 Most Eminent Psychologists of the 20th Century. Review of General Psychology, 6, 139-152).

Üks tema tuntumaid kriitikuid oli ta õpilane Carol Gilligan.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Carol Gibb Harding. "Moral Dilemmas: Philosophical and Psychological Issues in the Development of Moral Reasoning", lk 32, Precedent Publishing, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 21.11.2015)(inglise keeles)
  2. Murray. An overview of moral development and moral education. 2002. Vaadatud 21.11.2015 veebilehel Studies in Moral Development and Education
  3. Kohkberg's Stages of Moral Development - Implications for Theology, 1986, compiled Rachel M. Cory

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Henry Epps. "Ethics", III köide, lk 55–71