Lantingshausen
Lantingshausen oli Madalmaadest Zwollest pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Lanting[muuda | muuda lähteteksti]
Suguvõsaliin algab Albrecht Lantingiga (suri pärast 1567), kes rändas 1567. aastal Madalmaadest Tallinnasse. Tema pojapoeg Heinrich Lanting (u 1582−1643) valiti 1623. aastal Tallinna raehärraks. Ta omandas Eestimaal mitu mõisa, pannes nii aluse suguvõsa maavaldusele. Kaks tema poega tõsteti 1651. aastal Rootsi aadliseisusse ja said perekonnanimeks von Lantingshausen. Raehärra Heinrichi venna Tallinna Suurgildi oldermanni Albrecht Lantingiga (u 1584−1623) jätkus suguvõsa kaupmeheliin, kust võrsus mitu Tallinna rae liiget. Lantingi pealiin kustus XIX sajandi algul, Tallinna kodanik Albrecht Lantingist (1654–1680) alguse saanud noorem liin XVIII sajandi algul.
Lantingshausen[muuda | muuda lähteteksti]
1651. aastal tõstis Rootsi kuninganna Kristiina[1] aadliseisusse vennad rittmeister Simon Lanting (suri 1658/1661) ja leitnant Albrecht Lanting (maeti 1674), kes said perekonnanimeks von Lantingshausen. 1743. aastal introdutseeriti suguvõsa Rootsi rüütelkonda. Vanema venna liin kustus juba järgmises põlves. Nooremast vennast alguse saanud liin võeti 1746. aastal Eestimaa rüütelkonna matriklisse nr 98 all. See haru kustus meesliinis 1828. aastal. Albrechti pojapoeg kindral en chef Jakob Albrekt von Lantingshausen (1699−1769) sai 1760. aastal Rootsi kuningalt vabahärra tiitli ja introdutseeriti Rootsi rüütelkonda kaks aastat hiljem. Tema poeg kindralmajor vabahärra Albrekt von Lantingshausen (1751−1820) tõusis 1800. aastal krahviseisusse ja võeti järgmisel aastal selle alusel Rootsi rüütelkonda nr 110 all. Tema poja surmaga 1856. aastal kustus Rootsi liin.
Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]
- Heinrich Lanting (u 1582−1643), Tallinna raehärra, mõisaomanik
- Simon Lanting (u 1615−1661), Tallinna raehärra
- Heinrich Lanting (u 1644−1715), Tallinna raehärra
- Jean (Johann) Lanting (1656−1720), Tallinna raehärra ja bürgermeister
- Heinrich Lanting (1683−1722), Järva-Peetri ja Anna pastor
- Berend Jürgen von Lantingshausen (1694−1764), Eestimaa maanõunik, mõisaomanik
- Vabahärra Jakob Albrekt von Lantingshausen (1699−1769), kindral en chef, Stockholmi ülemasehaldur
- Krahv Albrekt von Lantingshausen (1751−1820), kindralmajor, ülemkammerhärra, mõisaomanik
Lantingi ja Lantingshauseni suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]
- Eestimaa:
- Anija (Hannijöggi) (oli 1699, pandivaldus), Annikvere (Annigfer) (1671−1803), Avanduse (Awandus) (1626−u 1678 ja 1807−1832 pärus-, 1803−1807 pandivaldus), Karula (Karrol) (1792−1803, pandivaldus), Kurna (Cournal) (1799−1821 pandi-, 1821−1833 pärusvaldus), Laekvere (Ladigfer) (u 1750−u 1774, immissioon), Lasinurme (Lassinorm) (1600−1620 pandi-, 1620−1828 pärusvaldus), Lehmja (Rosenhagen) (u 1720−1825), Lõusa (Laus) (1673−pärast 1696), Oonurme (Onorm) (u 1732−1833), Orguse (Orgus) (1803−1807 pandi-, 1807−1832 pärusvaldus, poolmõis; liideti Avanduse mõisaga), Rohu (Rocht) (1620−pärast 1696), Silmsi (Silms) (u u 1726−1787), Vanamõisa (Altenhof) (1787−1803, pandivaldus), Varudi (Wardes) (1603−pärast 1638, pandivaldus)
- Upplandi lään:
- Granhammar (XVIII−XIX sajand)
- Uppsala lään:
- Sundbyvik (1766−1856, fideikomiss), Tibble (1766−1856, fideikomiss), Österby (1766−1856, fideikomiss)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Katalog der Familienkundlichen Ausstellung zu Reval 1933. − Beiträge zur Kunde Estlands. Hrsg. O. Greiffenhagen. Band XVIII. Heft 4/5. Reval: Franz Kluge, 1932/34. Lk 193−268. Siin: lk 196 [1].
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 344.
- Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. IV kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1928. Lk 511-513 [2][3].
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 241-244 [4].
- Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd VII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1989. Lk 183-184.