Langøya

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib saarest Nordlandis Vesteråleni saarestikus; saare kohta Vestfoldis Oslo fjordis vaata artiklit Langøya (Vestfold)

Langøya
Lifjorden
Ümbritseb Norra meri
Saarestik Vesteråleni saared
Koordinaadid 68° 47′ N, 15° 2′ E
Pindala 850,2 km²
Kõrgeim koht
Snykolla (763 m)
Elanikke
15 791 (2016)
18,6 in/km²
Norway - Langoya.PNG

Langøya on saar Norras Nordlandi maakonnas vahetult Hinnøyast läänes, osa Vesterålenist. Ta hõlmab Bø valla ning osa Øksnesi, Sortlandi ja Hadseli vallast.

Langøya pindala on 850,2 km². Ta on Norra põhiosa suuruselt kolmas saar (Teravmägesid ei arvestata). Saare kõrgeim mägi on Snøkolla (763 m), millega ei mahu aga Norra 30 kõige kõrgema saare hulka. Saarel on hulk järvi, näiteks Alsvågvatnet. Eriti saare lääneosas on teravad mäeahelikud, mida ümbritsevad laiad rannikutasandikud.

Langøyat eraldab Hinnøya saarest pikk ja kitsas Sortlandssundeti väin, mis on ületatav sillaga. Teisele naabersaarele Hadseløyale viib samuti sild.

Saar on fjordidega tugevalt liigestatud. Vesterålsfjordenist lähtuv 25 km pikkune Eidsfjorden lõikub kirde suunas nii sügavale, et jagab saare peaaegu pooleks. Selle fjordi tähistamiseks on paljudes Langøya kohanimedes silp "Eid".

Saare sisemaal on arktiline tundra. Rannikul on kliima pehmem.

Saare aluskorra moodustavad peamiselt gneisid. Saare aluspõhi on üldse väga vana. Nii on saarelt leitud 2,5 miljardit aasta vana vulkaanilise tegevuse jälgi. Need asuvad Bø valla lääneosas ja on kõige vanemad, mis maailmas avastatud on.

Järsk Langøya läänekülg Nykvågi ligidal

Elanikke on 15 844 (2001). Asustus on koondunud rannikutasandikele. Suurim asula on Sortlandi valla keskus Sortland. Øksnesi vallas on Myre ja Alsvåg, Bø vallas ja Strengelvåg ning Hadseli vallas Sandnes.

Piki kagurannikut kulgeb Sortlandi ja Skageni vahel maantee E10 (Kuningas Olavi tee).

Saare kaguosas on lühirajaga Skageni lennuväli.

On arheoloogilisi leide kiviajast.

Saareelanike peamine tegevusala on kalatööstus. Viimasel ajal on saarel hakatud aerndama turismi, peamiselt matka- ja seiklussporti, kuid samuti vaalade vaatlemist.

Allikas[muuda | muuda lähteteksti]