Laevatõrjerakett

Allikas: Vikipeedia
Ameerika Ühendriikide raketiristleja tulistab Harpoon laevatõrjeraketi.

Laevatõrjerakett on juhitav rakett, mis on loodud laevade ja suuremate paatide tabamiseks. Enamik laevatõrjerakette lendab madalal merepinna kohal ja kasutab sihtmärgini jõudmiseks inertsnavigatsioonisüsteemi ja aktiivset radarjuhtimist. Osa laevatõrjerakette leiab sihtmärgi infrapunasensoriga või juhitakse algusest lõpuni raadio teel.

Esimesed laevatõrjeraketid konstrueeriti teise maailmasõja ajal Saksamaal ja neid juhiti raadio teel[1]. Toona kandsid laevatõrjerakette ainult lennukid, aga aega mööda lisandus laskeplatvorme. Laevatõrjerakette tulistatakse allveelaevadelt, helikopteritelt, hävituslennukitelt, sõjalaevadelt, maismaasõidukitelt, merepatrull-lennukitelt, pommitajatelt ja rannikukaitsepatareidest. Kergemaid laevatõrjerakette suudavad õlalt lasta ka jalaväelased.

Laevatõrjeraketid on laevadele ohtlikud, sest laevade radari- ja soojusjälge ning raadioemissioone on raske varjata. Samuti pole laevad piisavalt manööverdusvõimelised, et raketitabamust vältida. Laevatõrjeraketi võimas lõhkepea tekitab samas märkimisväärset kahju isegi suurtele laevadele.

Tabamuse vältimiseks rakendatakse erinevaid passiivseid ja aktiivseid vastumeetmeid. Nende hulka kuuluvad:

  • Elektroonilise sõjapidamise vahendite kasutamine raketi ja laskeplatvormi sensorite segamiseks.
  • Laevatõrjeraketi kahuri või õhutõrjeraketiga alla tulistamine.
  • Peibutiste õhku paiskamine.
  • Vargtehnoloogia kasutamine, vähendamaks laeva radari- ja soojusjälge ning raadioemissioone.

Vastumeetmete mõju vähendamiseks kasutavad moodsamat laevatõrjeraketid segamiskindlamaid ja täpsemaid sensoreid ning keerulisemaid ja ettearvamatumaid lennuprofiile. Viimati nimetatu tähendab seda, et rakett läbib enamiku teekonnast sihtmärgini madalal merepinna kohal ja võrdlemisi aeglaselt. Sihtmärgi lähedal suurendab laevatõrjerakett aga kiirust, tõuseb kõrgemale ja hakkab ägedalt manööverdama – see muudab raketi alla tulistamise raskemaks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Bomb, Guided, Fritz X (X-1). National Air and Space Museum. Vaadatud 26. augustil 2023.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]