Lüükia ja Pamfüülia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Lycia et Pamphylia SPQR.png
Rooma Väike-Aasia provintsid Trajanuse ajal, sealhulgas Lycia et Pamphylia
Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses aastatel 117-38), senatiprovints Lycia et Pamphylia Lõuna-Anatoolias

Lüükia ja Pamfüülia (ladina: Provincia Lycia et Pamphylia, kreeka: ἐπαρχία Λυκίας και Παμφυλίας) oli Rooma keisririigi provints Lõuna-Anatoolias. Selle asutas keiser Vespasianus (valitses aastatel 69- 79 pKr), kes ühendas Lüükia ja Pamfüülia üheks haldusüksuseks. Aastal 43 pKr annekteeris keiser Claudius Lüükia. Pamfüülia oli olnud osa Galaatia provintsist.

Vespasianuse joonistatud piirid kulgesid Induse jõest (mis voolas selle ülemisest orust Kaarias) läänes Pisiidia platool kuni Ascaniose järveni (Burdur Gölü), Apameiast lõunasse. Põhjas ja idas moodustas see joone, mis järgis Limna (Hoyran Gölü) ja Caralise (Beyşehiri järv) järvede kaldaid, pööras lõunasse Adalla lahte (mare Pamphylium) ja järgis mõneks ajaks Tauruse mägesid (Toros dağları) ida suunas kuni Isauriani. Seejärel järgnes Kiliikia Trahheia, et jõuda merre Iotapest läänes. Piirid selgusid, võttes arvesse geograafilisi ja majanduslikke tegureid. Kaasa arvati Ksanthose, Kestrose (Aksu) ja Eurymedoni (Köprüçay) jõgede vesikonnad. Peamised linnad olid kahe viimase jõe suudmetes. Pisiidias Pamfüülias järgisid nad osaliselt mõnd teed Anatoolia sisemaale. Kõige olulisem oli tee Attaleiast (Antalya) Apameiasse. Lüükias järgis tee Patarast Laodikeiasse rannajoont. Olulised linnad olid Side, Ptolemais, Gagai ja Myra rannikul, Seleukia sisemaal ning Kremna, Colbhasa ja Komama Pisiidia platool, kuhu Augustus rajas Rooma kolooniad (asulad). Milyase platool olid Oinoanda, Tlos, Nisa, Podalia, Termessos ja Trebenna. Teised olulised linnad Lüükias olid Pednelissos, Ariassos ja Sagalassos; piki Eurymedonit olid Aspendus ja Perge, kus oli Artemise pühamu. Kõige olulisem linn piirkonnas oli Patara Ksanthose suudmes.

Keiser Diocletianuse (valitses aastatel 284-305 pKr) haldusreformiga, mis suurendas Rooma provintside arvu kaks korda, vähendades nende suurust, jaotati Lüükia ja Pamfüülia provints kaheks eraldi provintsiks. Provintsid rühmitati 12 diötseesi, mis allusid keisririigi neljale pretoriaanide prefektuurile. Lüükia ja Pamfüülia allusid Aasia diötseesile (Dioecesis Asiana), mis kuulus pretoriaanide idaprefektuuri (Oriens).