Lõhnav käoraamat

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Lõhnav käoraamat
Gymnadenia odoratissima - Lõhnav käoraamat Niitvälja.jpg
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Angiospermae
Klass Üheidulehelised Monocotyledon
Selts Asparilaadsed Asparagales
Sugukond Käpalised Orchidaceae
Perekond Käoraamat Gymnadenia
Liik Lõhnav käoraamat
Ladinakeelne nimetus
Gymnadenia odoratissima
(L.) Rich. (1817)

Lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.

Taim on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (seisuga 2012).

Sarnasus hariliku käoraamatuga[muuda | muuda lähteteksti]

Kogenematu vaatleja võib lõhnava käoraamatu segamini ajada hariliku käoraamatuga. Põhiliseks eristatavaks tunnuseks on õie kannus, mis on lõhnaval käoraamatul sigimikust lühem ja pigem tömbi otsaga. Lõhnava käoraamatu kõrgus, õisiku pikkus ja läbimõõt ning lehtede laius kui ka õite suurus on üldjuhul väiksemad kui harilikul käoraamatul. Õisiku läbimõõt on lõhnaval käoraamatul alla 1,5 cm (harilikul käoraamatul üle selle). Lõhnava käoraamatu taimede kõrgus ulatub harva üle 30 cm ja lehtede laius piirdub enamasti poole sentimeetriga.[1]

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Lõhnava käoraamatu põhiareaal paikneb Alpides, kus taimed võivad kasvada kuni 2700 m kõrgusel.[2] Ülejäänud hajusad kasvukohad Euroopas on isoleeritud.[3] Skandinaavia maades kasvab lõhnav käoraamat ainult Rootsi lõunaosas ja Ojamaal.[1]

Eestis on lõhnav käoraamat haruldane, kasvades eelkõige Loode-Eesti ja Saaremaa lääneosa lubjarikastes soodes.[4] Kõige rohkem isendeid esineb Niitvälja soos ja Viidumäe looduskaitsealal asuvates allikasoodes.[5]

Botaanilised tunnused[muuda | muuda lähteteksti]

Lõhnav käoraamat on väiksekasvuline, harva üle 30 cm kõrgusega. Õied on üldjuhul roosad (harva kreemikad ja veel harvem valged), külgmised õiekattelehed hoiduvad rõhtsalt kõrvale. Lehed on kitsad (laius alla 1 cm), lineaalsed, hallikasrohelised. Huul on ebaselgelt kolmehõlmaline, keskmine hõlm on tavaliselt pikem. Kannus ei ületa sigimiku pikkust. Õisik on ruljas, tihe tähk 5–8 cm pikkune.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]