Kuninglik Itaalia Akadeemia
Kuninglik Itaalia Akadeemia (itaalia keeles Reale Accademia d'Italia, ka lihtsalt Accademia d'Italia) oli Prantsuse Akadeemia eeskujul[1] loodud akadeemia, mis tegutses aastatel 1929–1944 Itaalias fašistliku režiimi ajal.[2][3]
1939. aastal läksid Académia d'Italia valdusse Accademia Nazionale Reale dei Lincei varad. Accademia dei Lincei sai oma iseseisvuse tagasi alles pärast Accademia d'Italia likvideerimist.[3]
Akadeemia lühikese eksisteerimise aja jooksul jõudsid presidenditoolis istuda kuus tegelast, nende seas poliitik Tommaso Tittoni (1929–1930), nobelist Guglielmo Marconi (1930–1937) ja kirjanik Gabriele D'Annunzio (1937–1938).
Struktuur ja liikmeskond
[muuda | muuda lähteteksti]Akadeemia jagunes neljaks osakonnaks (klassiks), igaühes viisteist liiget[1]:
- füüsika-, matemaatika- ja loodusteadused
- eetika ja ajalooteadused
- kirjandus
- kunstid
Akadeemiasse kuulus 60 akadeemikut, kes määrati valitsusjuhi ettepanekul kuningliku dekreediga eluks ajaks.[4] Lisaks osalemistasule said nad aastatoetust 36 000 liiri. Avalikel üritustel ja tseremooniatel kandsid nad vormiriietust.[1]
Esimesed 30 akadeemikut võeti peamiselt Accademia dei Lincei liikmete hulgast, nende seas Enrico Fermi, Filippo Tommaso Marinetti, Pietro Mascagni, Luigi Pirandello ja Alfredo Trombetti.[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Cannistraro, Philip V. (1982), Historical Dictionary of Fascist Italy, Westport, Connecticut- London: Greenwood Press, p. 474–475.
- ↑ 1929 Inaugurazione Accademia d'Italia (in Italian). Accademia Nazionale dei Lincei. Accessed February 2018.
- ↑ 3,0 3,1 1944 Soppressione della Reale Accademia d'Italia. Accademia Nazionale dei Lincei. Accessed February 2018.
- ↑ Accademia d’Italia. Enciclopedie on line. Rome: Istituto dell'Enciclopedia Italiana. Accessed February 2018.
- ↑ Direzione generale per gli archivi,Reale accademia d'Italia:inventario dell'archivio, 2005, Ministero per i beni culturali e ambientali, Roma, pagina XXXIX (PDF).