Krista Kajar
Ilme
Krista Kajar (õieti Eha Pirso; 31. august 1943 Pärnu – 26. november 2013 Tallinn) oli eesti kirjanik[1].
Ta lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eksternina eesti filoloogina.[2]
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- "Omaenese ukseni", Tallinn 1982 (luule koondkogu 1965–1980)
- "Üle halja jõe", Tallinn 1983
- "Ühe keelega viiul", Tallinn 1989 (koondkogu 1966–1986)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Aivar Kull. Eneseteostus ja enese eest põgenemine. – Noorus, 1983, nr 6. Taastrükk: Aivar Kull. Kulli pilk, Tartu: Ilmamaa 2005, lk 202–204 (raamatu "Üle halja jõe" arvustus).
- Vaapo Vaher. Tõeline poeet sureb maanteekraavis, Almanahh "Marm" ja tema aeg. – Sirp, 1991. Taastrükk: Vaapo Vaher. Surmakuul & seemnepurse, Tallinn: Eesti-Kambodža Sõprusühing & Juku-Kalle Raid, lk 31–40.
- Hando Runnel. Kuuest uuest. – Jooksu pealt suudeldud, Tartu: Ilmamaa 1998, lk 62–71 (sisaldab raamatu "Omaenese ukseni" arvustust).
- Eesti kirjanike leksikon, 2000, lk 163–164.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]![]() |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Krista Kajar |
- Krista Kajar Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Maimu Berg. Meenutus: Raja Teele on läinud üle halja jõe..., Pärnu Postimees, 3. detsember 2013