Krapp

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib karjakellast; taime kohta vaata artiklit Harilik punavärvik

Püreneede piirkonnas kasutatud krapid

Krapp ( ka kolgats, lõkats, õitsikell[1], läänemurdes rõks, Saaremaal rapukas, lõunaeesti murretes lokk[2]) on puust õõnestatud või lauakestest tehtud alt laienev karjakell[1], mille sisse oli heli tekitamiseks nööriga kinnitatud 1 või 2 kõra ehk tila. Samasuguseid krappe valmistati ka vaskplekist.[2] Krapid pandi kaela hobustele, lehmadele ja lammastele, keda lasti metsakarjamaale.

Krapid olid Euroopas laialt levinud[2] ning eri piirkondades erisugused.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Toimetanud Õie Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 75
  2. 2,0 2,1 2,2 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 100

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]