Kose mõisa kalmistu
| Kose mõisa kalmistu | |
|---|---|
 Vaade Kose mõisa kalmistule ja selle kabelile (2014) | |
| Asukoht | Pirita linnaosa, Tallinn |
| Koordinaadid | 59° 27′ 48″ N, 24° 50′ 2″ E |
 | |
Kose mõisa kalmistu on kalmistu Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi aadressiga Rummu tee 3d Pirita linnaosas Tallinnas. Kalmistu jääb Kose suvemõisa südamest linnulennult umbes 0,85 km kaugusele lääneloodesse. Kalmistu pindala on 0,03 ha.
Kalmistu rajasid mõisa tollased omanikud Kochid ajavahemikus 1790 (siis eraldati maad Nehatu mõisast ja loodi Kose suvemõis) kuni 1875 (siis rajati kalmistule kabel). Seni asus suguvõsa hauakabel Kopli kalmistul.
Kalmistu püsis Kochi suguvõsa valduses ka veel pärast 1919. aasta mõisate riigistamist. 1929. aastal telliti kalmistule üks marmorist hauakuju ka Juhan Raudsepalt.[1] Kalmistule maetute üldarv pole teada. See on olnud jäetud maha ja rüüstatud, kuid praegu on kalmistu korrastatud.
Kalmistule maetuid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1895 – Andreas Christian Koch (25. juuli (vkj) 1803 – 12. detsember (vkj) 1895)
Kalmistu kabel[muuda | muuda lähteteksti]
Andreas Cristian Koch tellis Rudolf Otto von Knüpfferilt kalmistule kabeli projekti. Kabel valmis 1875. aastal, tõenäoliselt oli selle rajamise eeskuju üle Pirita jõe avanenud romantilised vaated jõeorule, Pirita kloostri varemetele ning Viimsi mõisa kalmistu kabelile.
Kabelis olid August Weizenbergi loodud marmorskulptuurid, osa kujusid on hävinud või läinud kaduma, osa kujusid on aga siiani säilinud Eesti Kunstimuuseumis. Kabelisse pole maetud kedagi.
1990. aastate alguseks oli matusekabel siiski juba lagunenud ning kabel taastati arhitekt Tiina Linna projekti järgi aastatel 1999–2003, seda toetasid ka Kochi perekonna järeltulijad.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Viivi Viilmann. Juhan Raudsepp. Kunst. Tallinn 1984. Lk 61
- ↑ Kultuurimälestis nr 1193 "Koch’ide kabel ja perekonnakalmistu"
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Karl Laane. Tallinna kalmistud. Tallinn 2002. Lk 69-70
- Robert Nerman. Pirita. Jalutaja teejuht. Solnessi Arhitektuurikirjastus. Tallinn 2008. Lk 61-62
- Taavi Pae. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. // Magistritöö Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis. Tartu 2002