Mine sisu juurde

Koroonakeel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

Koroonakeel on mitteametlik katustermin, mis osutab koroonapandeemia kontekstis alguse saanud ja/või laialdast kasutust leidnud keelelistele eripäradele[1][2]. Siia alla kuuluvad näiteks uued sõnad (koroonaneologismid), kujundlikud väljendused jt kommunikatsioonistrateegiad. Koroonakeel peegeldab, missugust mõju avaldas pandeemia inimeste igapäevaelule ja ühiskonnale laiemalt.[3]

Koroonaviiruse illustratsioon. Koroonaviiruse nimi on tuletatud viiruse struktuuri iseloomustavast visuaalsest kujundist: elektronmikroskoobis vaadelduna on viiruse pinnal näha ogasid, mis meenutavad kuninglikku krooni või päikesevarjutuse ajal nähtavat päikesekoroonat

Hoolimata koroonapandeemia negatiivsest mõjust paljudele eluvaldkondadele, oli keeleteadlaste seisukohast vaadatuna tegu väga huvitava ja rohkesti uurimisainest pakkunud perioodiga[4].

Peamised tunnusjooned

[muuda | muuda lähteteksti]

Koroonakeele üks tähelepanuväärseimaid tunnusjooni oli kiirus, millega uus, pandeemiaga seotud sõnavara tekkis ja levis. See tulenes suuresti viiruse kiirest levikust, mis tingis vajaduse uute keeleliste väljendusvahendite järele, et kirjeldada ja mõista olukorda, mida varem poldud kogetud.

Pandeemia globaalse iseloomu tulemusena kujunes ka sellega seonduv keelekasutus üle maailma üldjoontes sarnaseks. Esiteks seisid inimesed ühel ajal silmitsi sarnase uue reaalsusega nagu liikumiskeeld, karantiin, kodukontor, distantsõpe jms. Meedia ja digitehnoloogiad soodustasid samuti pandeemiaga seotud sarnaste keelendite laiemat kasutamist: koroonaviirusest lähtuv fookus valitses üleilmset uudisruumi, jättes muud teemad tagaplaanile[5]. Selline pikaajaline kokkupuude meedias kasutatava keelepruugiga pakkus uusi leksikaalseid ressursse ka tavainimestele, mida nad oma igapäevasuhtluses loovalt rakendasid[6].

Koroonakeele puhul tõstetakse esile ka rohket metafoorikasutust[7]. See pole üllatuslik, kui toetuda George Lakoffi ja Mark Johnsoni kognitiivsele metafooriteooriale, mille kohaselt mängivad metafoorid keskset rolli inimese tunnetuse kujundamisel, mõjutades seda, kuidas maailma tajutakse ja mõistetakse[8]. Näiteks põhineb ka sõna "koronaviirus" metafooril, kuna viiruse osakesed näivad meenutavat kuninglikku kroonile või päikesekoroonale[9].

Koroonakeele ühe iseloomuliku tunnusena on välja toodud inglise keele keskset rolli muukeelse maailma koroonasõnavara kujunemisel, sh eesti keeles[10]. Pandeemia ajal said varem üksnes kitsa eriala piires kasutatud terminid igapäevase keelekasutuse osaks. Peamiselt oli tegu meditsiini ja viroloogia erialaterminitega – need on valdkonnad, kus inglise keel on de facto keeleks.[11] See tähendab, et koroonaviiruse ja sellega seotud haiguse käsitlemine teaduskirjanduses toimub suuremas osas inglise keeles. Et teadusinfo jõuab esmajoones inglise keele kaudu laia maailma, tekivad uued sõnad ja termind eeskätt inglise keeles, kust need siis teistesse keeltesse mugandatakse.[12]. Sellest tulenevalt laenasid inglise keelt mitte kõnelevad riigid sageli kas otse inglise keelest (nt COVID-19, PCR-test) või kasutasid tõlkelaene ehk ingliskeelsete terminite sõnasõnalisi tõlkeid (nt ogavalk vs. spike protein). Siiski on olnud juhtumeid, kus vähemuskeeled, näiteks Kanada prantsuse keel, on inglise keele domineerimisele vastu seisnud, vältides otsetõlkeid ja kasutades selle asemel piirkondlikke variante[13].

Koroonapandeemiaga seotud uute keelendite kasutuselevõtt demonstreeris keele erakordset võimet muutustega kiiresti kohaneda. Siiski on enamik koroneologisme kontekstispetsiifilised, peegeldades pandeemia ainulaadseid väljakutseid. See tähendab, et olukorra muutudes kaotab suurem osa neist oma aktuaalsuse ja hääbub kasutusest[14]. Samuti on ootuspärane, et üldkeelde ilmunud erialaterminid tõmbuvad järk-järgult tagasi oma algsetesse, valdkondlikesse kasutusraamidesse[15].

Koroonasõnavara

[muuda | muuda lähteteksti]

Laias laastus võib koroonapandeemiaga seotud sõnavara jagada kolmeks rühmaks[15][16][17].

  1. Neologismid ehk täiesti uued leksikaalsed üksused. Nende hulgast võib kõige tähelepanuväärsemaks pidada tervisekriisi keskmes olnud haigusenimetust COVID-19 [18]. COVID-19 on neologism, mida kasutati esimest korda Maailma terviseorganisatsiooni 11. veebruaril 2020 avaldatud raportis[19]. Ühtlasi on akronüüm kooskõlas mõned aastad varem vastu võetud rahvusvahelise kokkuleppega[20], mille järgi tuleb uusi nakkushaigusi nimetades vältida geograafilisi, etnilisi, kultuurilisi jms viiteid, mis võivad konkreetset kohta või inimgruppi stigmatiseerida (nt Hispaania gripp, Jaapani entsefaliit, Lassa palavik jmt).
  2. Determinologiseerumine ehk oskussõnade (terminite) liikumine üldkeelde. Üldkeelde sugenes hulgaliselt oskussõnu, mis varasemalt kuulusid peamiselt viroloogia ja meditsiini valdkonda ning olid seitud varasemate epideemiatega, ent said pandeemia ajal kiiresti laiema üldsuse igapäevase sõnavara osaks (nt nakkuse määr, inkubatsiooniperiood). Tavatingimustes kulgeb terminite migratsioon üldkeelde suhteliselt aeglaselt[21], kuid pandeemia ajal kulges see protsess erakordselt kiiresti.
  3. Uued tähendused. Sõnad, mis eksisteerisid enne pandeemiat, kuid said pandeemia kontekstis uue (lisa)tähenduse või tähendusvarjundi. Näiteks sõna eesliin hakati pandeemia ajal varasemast enam seotsma meditsiinipersonaliga[16]. Ka täheldati, et viirus pöördus tagasi oma algsesse, bioloogilisse tähendusse – vahepeal kasutati seda peamiselt metafoorselt nt infotehnoloogias (arvutiviirus) ja sotsiaalmeedias kiiresti leviva sisu puhul (ingl k going viral).[22]

Eesti koroonasõnavara[10] puhul on täheldatud, et see koosnes peamiselt liitnimisõnadest, mis algasid kõige sagedamini esiosaga koroona- (nt koroonaravi, koroonahaige). Olulisemate slängisõnadena on esile tõstetud desoma, antivakser/antivaksik, vaks ja koronts. Need sõnad viitavad pandeemiaga seotud olulistele aspektidele, sest sageli kasutatavad komplekssed sõnad lühenevad[23] nagu ka emotsioone tekitavate teemadega (nt vaktsineerimine) seotud sõnad kipuvad, mis samuti kalduvad kõnekeele poole[24].

Terminikasutusest Eesti koroonapandeemia kontekstis

[muuda | muuda lähteteksti]

2020. aasta kevadel koroonapandeemia puhkedes täitus meediaruum suure hulga mittespetsialistidele tundmatute meditsiini- ja epidemioloogiaterminitega. Seepärast võis juhtuda, et erialatermineid kasutati oskuskeele seisukohast vaadatuna ebatäpselt või vales tähenduses, nt haigus haigustekitaja asemel. Argisuhtluses ei pruugi vabam terminikasutus probleeme tekitada, kuid ametlikes tekstides on see oluline – näiteks keeleseadus[25] nõuab eesti kirjakeele normi järgimist, et tagada keelekasutuse selgus ja ühtlus.

Ebajärjepideva terminikasutuse üheks põhjuseks koroonapandeemia kontekstis võib pidada pandeemia keskmes olnud peamiste terminite, COVID-19 ja koroonaviirus problemaatilisust. Nii koroonahaiguse COVID-19 kui ka koroonaviiruse SARS-CoV-2 puhul on olnud selleks kitsaskohaks mõistet tähistavate terminite erinevate kirjakujude (nt COVID19 ja covid-19) ja sünonüümide paljusus (nt COVID-19 ja koroonahaigus).[26] [27] Samatähenduslikkus ja mittestandardsete terminivariantide kasutamine võivad aga põhjustada mõistmisraskusi[28]. Eriti pandeemiaaegse infokorratuse ehk valeinfo leviku ja infodeemia kontekstis[29] oli selline variatiivsus seega pigem üleüldist segadust suurendav kui vähendav asjaolu.

Haiguse nimetusena läks suurtähtlühendi ja arvu kombinatsioon COVID-19 üleilmsesse kasutusse, sh Eestis. See, kas eelistatakse lähtekeelset lühendit või tõlgitud sõnaühendist saadud eesti lühendit, sõltub kujunenud tavast[30]. Mõni võõrkeelne akronüüm leksikaliseerub (muutub n-ö tavaliseks sõnaks), eriti kui lühendit kasutatakse sageli ja see on ka sõnana hääldatav (nt AIDS → aids). COVID-19 puhul võib selliseks näiteks pidada kirjakuju covid. Veelgi suupärasem ja ehk seetõttu ka levinum on COVID-19 sünonüüm koroona, mis oli eesti keeles kasutusel juba enne pandeemiat[31]. Koroona on mugandus inglise corona’st, mis on omakorda laen ladina corōna’st ’aupärg, kroon, pärg, vanik’ ning see on jällegi vanakreeka laen κορώνη (korṓnē) ’kõver või painutatud ese; kroon’. Samasugune etümoloogia on sõnal kroon [32], mis jõudis eesti keelde alamsaksa laenuna XVII sajandi alguses.[33]

Koroonahaigust tekitavale viirusele andis Maailma terviseorganisatsioon nimetuse SARS-CoV-2. See on nn kohversõna inglise nimisõnafraasist severe acute respiratory syndrome coronavirus 2, eesti keeles ’ägeda raskekujulise respiratoorse sündroomiga koroonaviirus 2’[34]. Number 2 on nimes seetõttu, et uus viirus sarnaneb geneetiliselt varem juba tuntud koroonaviirusega SARS-CoV, mis põhjustas 2002–2003 SARSi epideemia[35]. Niisiis pole koroonaviirus SARS-CoV-2 ainuke omasugune, ehkki argikeeles selle nimetust just niimoodi kasutatakse. Milline sõnakuju saab termini staatuse ning millised on selle aktsepteeritud sünonüümid ja kirjakujuvariandid, on võimupädeva institutsiooni (nt Eesti Keele Instituudi) otsustada[36]. See, et Maailma terviseorganisatsioon kasutab suurtähelist kirjakuju COVID-19 ning samal kujul on haigus leitav ka rahvusvahelisest haiguste klassifikatsioonist (RHK-10) ja rahvusvahelisest teaduskirjandusest, ei välista tingimata alternatiivseid kirjakujusid.

Eesti meedias oli mitmed sõnavõtte, kus arutleti selle üle, kas ja kui korrektsed on tugevalt inglise keelest mõjutatud tõlkelaenud, mugandused jms võõrapärane keelematerjal, mida pandeemiast ja viirusest kõneledes kasutati[26]. Vaatluse all oli eeskätt koroona ja koroona- (nt koroonaviirus, koroonatest), millele heideti ette, et see „ingliskeelestab eesti keelt“[37]. Koroona-variandi pooldajad märkisid vastulausena, et tegu on siiski sobiliku valikuga, kuna koroona on eesti keeles juba kanda kinnitanud sõnakuju[31][38], mille kasutus ulatub tagasi meditsiiniterminoloogide varasemale otsusele ning juba 1976. aastal kirja pandud terminivormile.

Koroonaviiruse eestipärasemate terminivariantidena on pakutud kroon- ja pärgviirust. Kroon on päritolu poolest alamsaksa laen, mitte eesti põlistüvi, nagu seda on pärg. Küll aga on sõnad seotud semantiliselt: eesti murretes on sõnal kroon muu hulgas tähendus ’pärg, vanik’[39]. Hoolimata mõne asjatundja soovitustest nimetada haigustekitajat eestipärasemalt, pole pakutud variandid aktiivses keelekasutuses siiski juurdunud. Korpusandmete põhjal on koroonaviirus eelistatuim variant, spontaanses argisuhtluses aga polüseemne koroona, mis olenevalt kontekstist võib tähistada nii haigust kui ka viirust.[40]

Sünonüümsed terminid

[muuda | muuda lähteteksti]

COVID-19 levinuim sünonüüm on koroona ehk koroonaviirushaiguse lühivariant, kus alles on jäetud vaid termini esikomponent, kasutades sõna koroona n-ö pars pro toto põhimõttel, s.o osa terviku asemel. Siin ongi ebatäpse terminikasutuse üks peapõhjusi: sama loogika järgi on lühendatud ka koroonaviirus. Seetõttu selgub termini sisuline tähendus – viirus või haigus – kontekstist. Haiguse ja viiruse äravahetamise teiseks põhjuseks võib pidada ka kirjakujude liiga suurt sarnasust: koroonaviirushaigus COVID-19 ja koroonaviirus SARS-CoV-2 [27]. Kirjeldatud situatsioon pole iseenesest midagi erakordset; analoogset segiajamist kohtab ka näiteks AIDSi (haigus) ja HIVi (viirus) puhul. Terminite (aga ka kirjakujude) variatiivsust on huvipakkuv uurida, kuna see peegeldab, kuidas eri inimesed eri kontekstides erialaspetsiifilisi käsitusi kategoriseerivad[41].

Kirjakujud

[muuda | muuda lähteteksti]

COVID-19 alternatiivsete kirjakujudena on välja toodud Covid ja covid, viimase eeskujuks on võinud olla Soomes kasutatud variandid, nt covid-19, covid-19-pandemia [42]. COVID-19 kirjakujude kohta on tähelepanekuid tehtud mujalgi maailmas. Näiteks USAs on eelistatud suurtähelist akronüümi, Ühendkuningriigis aga esisuurtähelist kuju Covid-19[16]. Portugalist on leidnud, et sagedasim kirjakuju on ülekaalukalt covid-19[43]. Dudenis[44], Saksamaa mõjukaimas sõnaraamatus, on kirjakujude kohta märgitud, et variant Covid-19 on üldkeelsem, läbivate suurtähtedega variant on tarvitusel peamiselt oskustekstides.

Ortograafiliste nüansside valik ja esinemissagedus korpustes on olulised indikaatorid keeleliste eelistuste mõistmisel. Eestis korraldatud uurimuses[26] selgus, et korpuses kasutati ülekaalukalt kirjakuju COVID-19, millele järgnes Covid-19 ning veelgi tagasihoidlikumalt oli esindatud Covid. Sama uuring vaatas ka eestlaste kirjakuju eelistusi spontaanses kirjalikus argisuhtluses, kus koroonahaigust tähistavatest covid-variantidest leidis enim kasutust läbivalt väiketäheline ja ilma arvuta variant covid, millele järgnes esisuurtäheline Covid. Tulemust selgitati veebisuhtluse eripäraga, mis on orienteeritud mugavusele ja kiirusele nagu ka üleüldist informaalsust, nt märgatavaid tüpograafilisi ja ortograafilisi kõrvalekaldeid normikirjakeelest[45] . Teenekas keeleuurija David Crystal[46] on seda fenomeni nimetanud väiketähtede vaikimisi eelistamiseks (ingl k lower-case default mentality).

Koroonametafoorid

[muuda | muuda lähteteksti]

Koroonateemalises keelekasutuses esines rohkesti metafoore, mis olid tihedalt seotud tervisekriisi eripäradega. Nende hulgast kerkisid esile teatud „lemmikmetafoorid”, mida pandeemiast rääkides korduvalt kasutati. Kõige silmatorkavamaks ja samal ajal kõige vastuolulisemaks võib neist pidada sõjametafoori[7].

Pandeemia puhkedes nähti sõjametafoori pigem positiivses võtmes. Rõhudes kollektiivsele vastutusele ja solidaarsusele, aitas selline retoorika mobiliseerida ühiseid jõupingutisi viiruse leviku kontrolli alla saamiseks[47] [48]. Ühtlasi motiveeris see ka proaktiivset tervisekäitumist nagu maskide kandmine ja sotsiaalne distantseerumine[49]. Militaarretoorika rõhutas ka meditsiinipersonali jt eesliinitöötajate kangelaslikkust ehk andis neile kangelasekuvandi, mis aidates neil toime tulla suure töökoormuse ja stressiga[50]. Mitmetele poitiivsetele külgedele vaatamata leidis sõjametafoori kasutamine ka tugevat hukkamõistu. Näiteks heideti ette, et see võimendab ühiskonnas niigi juba laialt levinud hirmutunnet ja suurendab polariseerumist[51], kuna tulemuseks oli teatud üksikindiviidide või inimrühmade ohtlikuks ja vaenulikuks kuulutamine, nende marginaliseerimine ja tagakiusamine. Lisaks sellele nähti sõjametafooride kasutamises autoritaarsete meetmete õigustamist[52].

Lisaks sõjametafooridele leidus ka teisi sageli esile kerkinud metafoore. Mõningaid neist soovitati kasutada nimme sõjamatafoori asemel, et hoiduda sellega kaasnevatest negatiivsetest implikatsioonidest. Selliste metafooride hulka kuulusid näiteks JALGPALL, TULI, TORM, TSUNAMI. [53][54][55] Pandeemia kujutamine loodusmeafooride kaudu, nt lainena või ka tsunamina oli väga levinud[56] (nt koroonaviiruse teine laine, nakkuste tsunami). Laialdaselt kasutati ka tule metafoori, mis rõhutas ohtu ja selle pakilisust[57]. Siia kuulub näiteks sõna kolle või koroonaviiruse võrdlemine tulekahjuga, nt „Arstitudeng aitab koroonaosakonnas tulekahju kustutada“[58] Spordimetafooridest võib välja tuua võrdlust maratoniga või võidujooksuga (vaktsiinide pärast)[59].

Viirust on ka personifitseeritud ehk sellele on antud elusolendile omaseid tunnuseid. Viirust on nähtud vaenlase sõdurina, kelle vastu peab võitlema, aga kutsumata külalisena[60] ja nähtamatu vaenlase või kurjategijana[61].

Meditsiinitöötajad töötavad eesliinil, et võidelda nähtamatu vaenlasega, samal ajal kui reakodanikud istuvad haiguspuhangu tagalas, et anda oma hädavajalik panus sõjas koroonaviiruse vastu. Nõnda saab patsiendi kehast lahinguväli, mida vaadates paneb arst-kindral kokku strateegia, kuidas salakaval haigus kotti võtta.[62]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Thorne, T. (2020). #CORONASPEAK – the language of Covid-19 goes viral. https://language-and-innovation.com/2020/03/31/coronaspeak-the-language-of-covid-19-goes-viral/
  2. ↑ Thorne, T. (2020). #CORONASPEAK – the language of Covid-19 goes viral – 2. https://language-and-innovation.com/2020/04/15/coronaspeak-part-2-the-language-of-covid-19-goes-viral/
  3. ↑ Klosa-Kückelhaus, A.; Kernerman, K. (Eds.). Lexicography of coronavirus-related neologisms (Lexicographica: series maior 163), 73–92. Berlin: Mouton de Gruyter.https://doi.org/10.1515/9783110798081
  4. ↑ Klosa-Kückelhaus, A. (2022). Lexicography for society and with society-COVID-19 and dictionaries. Dictionaries and Society. Proceedings of the XX EURALEX International Congress, 12-16 July 2022, Mannheim, Germany. Mannheim: IDS-Verlag, 113–128 [lk 113]
  5. ↑ Ng, R.; Chow, T. Y. J.; Yang; W. (2021). News media narratives of Covid-19 across 20 countries: Early global convergence and later regional divergence. PLoS One, 16(9), e0256358. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0256358
  6. ↑ Stuart-Smith, J. (2017). Sociolinguistic approaches: variationist frameworks.The Routledge handbook of language and media, 27–43. London: Routledge. https://doi.org/10.4324/9781315673134-4 [lk 28]
  7. ↑ 7,0 7,1 Štrkalj Despot, K.; Ostroški Anić, A. (2021). A war on war metaphor: Metaphorical framings in Croatian discourse on Covid-19. Rasprave: Časopis Instituta za hrvatski jezik i jezikoslovlje 47(1). 173–208. https://doi.org/10.31724/rihjj.47.1.6 [lk 3]
  8. ↑ Lakoff, G.; Johnson, M. (1980). Metaphors we live by. Chicago: University of Chicago
  9. ↑ Haddad, A. H. (2022). COVID-19 neologisms between metaphor and culture. Science communication in times of crisis (Discourse Approaches to Politics, Society and Culture 96), 91–118. https://doi.org/10.1075/dapsac.96.05had [lk 96]
  10. ↑ 10,0 10,1 Raet, M. (2023). A lexicological perspective on the pandemic: the case study of Estonia. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri, 15 (2), 75−103. https://doi.org/10.12697/jeful.2024.15.2.04
  11. ↑ Gordin, M. D. (2015). Scientific babel: How science was done before and after global English. Chicago: University of Chicago Press
  12. ↑ Papp, J. (2022). How the COVID-19 pandemic is changing the Hungarian language: Building a domain-specific Hungarian/Italian/English dictionary of the COVID-19 pandemic. Lexicography of coronavirus-related neologisms, 147–162. Berlin: Mouton de Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110798081-008 [lk 149]
  13. ↑ Bowker, L. (2020). French-language COVID-19 terminology: International or localized? Special issue of The Journal of Internationalization and Localization 7(1–2). 1–27. https://doi.org/10.1075/jial.20014.bow
  14. ↑ Bueno, P. J.; Freixa, J. (2022). Lexicographic detection and representation of Spanish neologisms in the COVID-19 pandemic. Lexicography of coronavirus-related neologisms, 73–92. Berlin: Mouton de Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110798081-005 [lk 81]
  15. ↑ 15,0 15,1 Trap-Jensen, L.; Lorentzen, H. (2022). Recent neologisms provoked by COVID-19 in the Danish language and in the Danish dictionary. Dictionaries and Society. Proceedings of the XX EURALEX International Congress, 12–16 July 2022, Mannheim, Germany, 825–832. Mannheim: IDS-Verlag. https://doi.org/10.14618/ids-pub-11341
  16. ↑ 16,0 16,1 16,2 Salazar, D.; Wild, K. (2022). The Oxford English Dictionary and the language of Covid-19. Lexicography of coronavirus-related neologisms, 11–26. Berlin: Mouton de Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110798081
  17. ↑ Mihaljević, M.; Hudeček, L.; Lewis, K. (2022). Coronavirus-related neologisms: a challenge for Croatian standardology and lexicography. Lexicography of coronavirus-related neologisms, 163–190. Berlin: Mouton de Gruyter. https://doi.+org/10.1515/9783110798081-009
  18. ↑ Salazar, D.; Wild, K. (2022). The Oxford English Dictionary and the language of Covid-19. Lexicography of coronavirus-related neologisms, 11–26. Berlin: Mouton de Gruyter. https://doi.org/10.1515/9783110798081 [lk 12]
  19. ↑ WHO Director-General’s remarks at the media briefing on 2019-nCoV on 11 February 2020. World Health Organization. https://www.who.int/director-general/speeches/detail/who-director-general-s-remarks-at-the-media-briefing-on-2019-ncov-on-11-february-2020
  20. ↑ WHO issues best practices for naming new human infectious diseases. World Health Organization. https://www.who.int/publications/i/item/WHO-HSE-FOS-15.1
  21. ↑ Meyer, I.; Mackintosh, K. (2000). When terms move into our everyday lives: an overview of de-terminologization. Terminology 6(1). 111–138. https://doi.org/10.1075/term.6.1.07mey
  22. ↑ Collins, L. C.; Koller, V. (2023). Viral language: Analysing the Covid-19 pandemic in public discourse. London: Routledge. https://doi.org/10.4324/9781003163459 [lk 128]
  23. ↑ Leech, G.; Hundt, M.; Mair, C.; Smith, N. (2009). Change in Contemporary English: A Grammatical Study. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511642210
  24. ↑ Collins, P.; Yao, X. (2018). Colloquialisation and the evolution of Australian English: a cross-varietal and cross-generic study of Australian, British, and American English from 1931 to 2006. English World-Wide 39(3), 253–277. https://doi.org/10.1075/eww.00014.col
  25. ↑ Keeleseadus 2011. Rt i, 18.03.2011, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/1180320+11001
  26. ↑ 26,0 26,1 26,2 Raet, M. (2024). Terminikasutuse problemaatilisusest COVID-19 näitel. Emakeele Seltsi aastaraamat 69. 229−252. http://dx.doi.org/10.3176/esa69.10
  27. ↑ 27,0 27,1 Mägi, R. (2021). Ruth Mägi: kuidas haigust nimega COViD-19 kirjutada? Postimees. https://arvamus.postimees.ee/7393469/+ruth-magi-kuidas-haigust-nimega-covid-19-kirjutada
  28. ↑ Hendrikson, R. (2018). Kas sõjasõna sünnib sõtta?Erialakeele tõhusus sõjandusterminoloogia näitel. (= Dissertationes Philologiae estonicae Universitatis tartuensis 42.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus [lk 50]
  29. ↑ Jacob, C; Hausemer, P.; Zagoni-Bogsch, A.; Diers-Lawson, A. (2023). The effect of communication and disinformation during the COViD-19 pandemic. European Parlament. https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2023/740063/IPOL_STU(2023)740063_EN.pdf
  30. ↑ Erelt, M.; Erelt, T.; Ross, K. (2020). Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Tallinn: Eesti Keele instituut, EKSA. https://eki.ee/wp-content/uploads/2024/05/eestikeelekasiraamat_2020.pdf [lk 114]
  31. ↑ 31,0 31,1 Mäearu, S. (2020). Viirusenimetuse kirjakuju. – Keelenõuanne soovitab 6. Eesti Keele instituut. Tallinn: EKSA, 87–88. https://keeleabi.eki.ee/pdf/ks6.pdf [lk 87]
  32. ↑ Eesti etümoloogiasõnaraamat 2012. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/ety/
  33. ↑ Viikberg, J. (2016). Alamsaksa laensõnad eesti keeles. Veebisõnastik. Tallinn. https://www.eki.ee/dict/asl/
  34. ↑ Terviseamet. Koroonaviiruse haigus COViD-19. https://www.terviseamet.ee/et/+nakkushaigused-a-u/koroonaviiruse-haigus-covid-19
  35. ↑ Kuperjanov, M. (2020). Koroonaviiruse SARS-CoV-2 algusfaasi vastukaja (sotsiaal)meedias. Mäetagused 76, 5–28. http://doi.org/10.7592/MT2020.76.kuperjanov [lk 5–8]
  36. ↑ Hendrikson, R. (2018). Kas sõjasõna sünnib sõtta? Erialakeele tõhusus sõjandusterminoloogia näitel. (= Dissertationes Philologiae estonicae Universitatis tartuensis 42.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus [lk 18]
  37. ↑ Parve, V. (2020). Koroona – nakkus emakeelde. Sirp. https://sirp. ee/s1-artiklid/c21-teadus/koroona-nakkus-emakeelde.
  38. ↑ Päll, P. (2020). Pandeemiate tänane ja eilne päev. Vikerraadio. https://vikerraadio.err.ee/1066623/huvitaja-pandeemiate-tanane-ja-eilnepaev/1032056
  39. ↑ Eesti murrete sõnaraamat I–VII, 1994–2021. Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut.Tallinn:Eesti Keele Sihtasutus. https://arhiiv.eki.ee/dict/ems/ [lk 867]
  40. ↑ Raet, M. (2024). Terminikasutuse problemaatilisusest COVID-19 näitel. Emakeele Seltsi aastaraamat 69. 229−252. http://dx.doi.org/10.3176/esa69.10 [lk 246]
  41. ↑ Fernández-Silva, S. (2022). Cognitive approaches to the study of term variation. Theoretical Perspectives on terminology: Explaining Terms, Concepts and Specialized Knowledge. John Benjamins Publishing Company, 435–455. https://doi.org/10.1075/tlrp.23.20fer [lk 435]
  42. ↑ Raadik, M. (2021). Suurtähe ja numbri ühend liitsõnas. EKi teatmik.https://eki.ee/teatmik/suurtahtluhendi-ja-numbri-uhend-liitsonas/
  43. ↑ Costa, R.; Ramos, M.; Salgado, A.; Carvalho, S.; Almeida, B.; Silva, R. (2022). Neoterm or neologism? A closer look at the determinologisation process. Lexicography of Coronavirus-related Neologisms. Berlin, Boston: de Gruyter, 237–259. https://doi.org/10.1515/9783110798081-012 [lk 243]
  44. ↑ Duden. https://www.duden.de.
  45. ↑ Thurlow, C.; Brown, A. (2003). Generation txt? the sociolinguistics of young people’s text-messaging. Discourse Analysis Online 1.
  46. ↑ Crystal, D. (2011). Internet Linguistics: A Student Guide. Routledge [lk 64]
  47. ↑ Chapman, C.; Miller, D. (2020). From metaphor to militarized response: the social implications of “we are at war with COVID-19” – crisis, disasters, and pandemics yet to come. International Journal of Sociology and Social Policy. https://doi.org/10.1108/ijssp-05-2020-0163
  48. ↑ Jaworska , S. (2020). Is the war rhetoric around COVID-19 an Anglo-American thing? Viral Discourse. https://viraldiscourse.com/2020/04/13/is-the-war-rhetoric-around-COVID-19-an-anglo-american-thing/
  49. ↑ Tao, R., Kim, S., Lu, L., Kang, J., & McLeod, D. (2023). Fighting Fire or Fighting War: Examining the Framing Effects of COVID-19 Metaphors. Health communication, 1-15. https://doi.org/10.1080/10410236.2023.2253398
  50. ↑ Naamati-Schneider, L.; Gabay, G. (2022). Metaphors of War in Effective and Ineffective Coping of Medical Directors of COVID-19 Wards in Public Hospitals. Frontiers in Public Health, 10. https://doi.org/10.3389/fpubh.2022.830266
  51. ↑ Olza, I.; Koller, V.; Ibarretxe-Antuñano, I.; Pérez-Sobrino, P.; Semino, E. (2021). The# ReframeCovid initiative: From Twitter to society via metaphor. Metaphor and the Social World, 11(1), 98-120. https://doi.org/10.1075/msw.00013.olz
  52. ↑ Kim, J. (2022). War Metaphors and COVID-19. The Korean Society of Culture and Convergence. https://doi.org/10.33645/cnc.2022.6.44.6.903
  53. ↑ Olza, I.; Koller, V.; Ibarretxe-Antuñano, I.; Pérez-Sobrino, P.; Semino, E. (2021). The# ReframeCovid initiative: From Twitter to society via metaphor. Metaphor and the Social World, 11(1), 98-120. https://doi.org/10.1075/msw.00013.olz [lk 202]
  54. ↑ Garzone, G. (2021). Rethinking metaphors in COVID-19 communication. Lingue e Linguaggi, 159-181. https://doi.org/10.1285/I22390359V44P159
  55. ↑ Semino, E. (2021). Not Soldiers but Fire-fighter – Metaphors and Covid-19. Health Communication 36 (1), 50–58. https://doi.org/10.1080/10410236.2020.1844989
  56. ↑ Collins, L. C.; Koller, V. (2023). Viral language: Analysing the Covid-19 pandemic in public discourse. London: Routledge. https://doi.org/10.4324/9781003163459 [lk 44]
  57. ↑ Ivanova, M.; Dheskali, J.; Schmied, J. (2022). From Uncertainty to Confidence and Trust (1st ed.). Cuvillier Verlag. https://www.perlego.com/book/3548346 [lk 87]
  58. ↑ Stepanov-McBride, M. (2021). Arstitudeng aitab koroonaosakonnas tulekahju kustutada. Universitas Tartuensis. https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3995
  59. ↑ Schröder, U.; de Oliveira, M. M.; Tenuta, A. M. (Eds.)(2022). Metaphorical conceptualizations:(inter) cultural perspectives (Vol. 45). Walter de Gruyter GmbH & Co KG. https://doi.org/10.1515/9783110688306
  60. ↑ Stringer, K. A.; Puskarich, M. A.; Kenes, M. T.; Dickson, R. P. (2020). COVID‐19: The uninvited guest in the intensive care unit – Implications for pharmacotherapy. Pharmacotherapy: The Journal of Human Pharmacology and Drug Therapy 40 (5). 382–386. https://doi.org/10.1002/phar.2394
  61. ↑ Shariatmadari, D. (2020). “Invisible mugger”: how Boris Johnson’s language hints at his thinking. theguardian.com. London. https://www.theguardian.com/politics/2020/apr/27/muggers-and-invisible-enemies-how-boris-johnsons-metaphors-reveals-his-thinking
  62. ↑ Kruusmaa, M. (2020). Sõjametafoorid meditsiinis. Viirus kui nähtamatu vaenlane. Sirp. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/sojametafoorid-meditsiinis-viirus-kui-nahtamatu-vaenlane/
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Koroonakeel&oldid=6783235"