Koodikopeerimine

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

Koodikopeerimiseks (ingl code-copying) nimetatakse keelekontaktidest johtuvate muutuste protsessi, mille käigus ühe keele elemendid sisestatakse teise keelde.[1][2] Kontaktis olevaid keeli nimetatakse koodideks.[2] Koodikopeerimise tulemusel võib mõjualuses keeles toimuda struktuurimuutusi.[1] Koodikopeerimise mudelile (ehk KKM) pani aluse keeleteadlane Lars Johanson. Mudel näeb ette, et kopeerimine toimub kolmes astmes: täielike, valikuliste ja segakoopiatena.[2] Eesti keeleteaduses on uuritud koodikopeerimist erinevate keelepaaride näitel, näiteks eesti-inglise,[3][4][5] eesti-vene,[6] eesti-läti,[7] eesti-soome[8] jne.

Koodikopeerimise mudel[muuda | muuda lähteteksti]

Koodikopeerimise mudel visualiseeritud kujul.

Koodikopeerimise raamistuse arendas välja Lars Johanson.[9][10] Eesti keeleteaduses on enim mudeli kirjeldamise ja eestikeelse terminoloogia väljaarendamisega tegelenud keeleteadlane Anna Verschik.[11][2][12]

Mudeli kohaselt eristatakse kontaktsituatsioonis mudel- ja põhikoodi (ehk ka mudel- ja põhikeelt), mille vahel toimub keeleelementide kopeerimine.[2][8] Kopeerimine toimub kahes suunas: kas mudelkoodist põhikoodi või ka vastupidi. Kopeerimise käigus sisestatav kood võib olla nii inimese esimene (K1) kui teine keel (K2).[2] Reeglina on põhikoodiks ühiskonnas domineeriv keel ja mudelkoodiks ühiskonnas mittedomineeriv keel.[9][10][13]

Sõltuvalt kopeerimise suunast eristatakse kahte protsessi:[13][10][8]

Koodikopeerimine toimub astmete kaudu. Johanson kirjeldab, et igalt keelendilt saab kopeerida neli tüüpi omadusi:[2][4][8]

  1. materiaalsed (ingl material),
  2. semantilised (ingl semantical),
  3. kombinatoorsed (ingl combinational) ja
  4. sageduslikud (ingl frequential).

Kopeerimisaste sõltub sellest, mis ulatuses nimetatud omadusi kopeeritakse. Kokku eristab mudel kolme tüüpi koopiaid: täielikud, valikulised ja segakoopiad.[2][8]

Täielikud koopiad[muuda | muuda lähteteksti]

Täielikuks koopiaks (ingl global copy) nimetatakse sisestust, kus koopia kantakse üle terviklikul kujul koos kõigi selle häälduslike ja tähenduslike omadustega.[9][8] Näiteks näidetes (1) ja (2) sisaldab kopeeritav element (paksus kirjas) originalkeele vormi ja funktsiooni.[4] 

(1) esmalt ostsin stippling brush’i

(2) Lindexis on müügil uued cool'id päikeseprillid

Valikulised koopiad[muuda | muuda lähteteksti]

Valikuliseks koopiaks (ingl selected copy) nimetatakse sisestust, kus koopia kantakse üle osaliselt koos valitud omadustega.[9][8] Näiteks näidetes (3) ja (4) on kopeeritud vaid originaalkeele tähendus (vastavalt keelenditest like ja my cup of tea).[4] 

(3) ma armastan hommikuti kaua magada

(4) see on minu teetass

Segakoopiad[muuda | muuda lähteteksti]

Segakoopiaks (ingl mixed copy) nimetatakse sisestusi, mis kombineerivad nii mudel- kui põhikoodi elemente.[9][8] Siia hulka kuuluvad sageli liitsõnad, vt näited (5) ja (6), kus üks osa on eesti- ja teine ingliskeelne.[4] 

(5) see on nagu mingi festivali-look

(6) see nädal oli epic-kiire

Koodikopeerimine vs koodivahetus[muuda | muuda lähteteksti]

Keelekontaktide uurimisel ja kontaktist johtuvate keelemuutuste kirjeldamisel kasutatakse mitmesuguseid termineid: koodivahetus, laenamine, koodivaheldumine, interferents, koodikopeerimine jpm. Vaatamata terminoloogilisele mitmekesisusele pole loetletud mõisted samatähenduslikud ning ka keeleteadlaste endi tõlgendus võib kohati varieeruda.[13][14][2][15] Üldmõistena on levinud koodivahetus, mis tähistab keeltevahelist ümberlülitumist nii lausungisiseselt kui -üleselt.[11]

Koodikopeerimine seevastu vaatleb kitsamalt, kuidas lausungisiseselt kopeeritakse (või integreeritakse) ühe keele elemente teise keelde. Muuhulgas kirjeldatakse koodikopeerimise raamistuses selliseid üleminekuid, mis pealtnäha ei sisalda teise keele elemente: näiteks kui mudelkoodist toimub tähenduslik ning mitte vormiline ülekanne.[9]

Keeltevaheliste üleminekute uurimisel vaieldakse sageli selle üle, kust käib piir koodivahetuse ja laenamise vahel. Lars Johanson väldib nii koodivahetuse kui laenamise mõistete kasutamisest, kuna nende eristamine morfosüntaktilisel tasemel on pea võimatu. Laenamist on ta kritiseerinud väitega, et keeles ei saa otseselt midagi "laenata": "laenuandjast" keel ei jää millestki ilma ning samas "laenuvõtjast" keel ei ole kohustatud laenu tagastama.[16][17]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 Igav, Reet (2014). Inglise-eesti koodikopeerimine Facebooki vestlustes. – Oma Keel, nr 2, lk 21–27. https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2014_2/OK_2014-2_03.pdf.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 Verschik, Anna (2012). Keelekontaktide uurimise võlu (ja kasu). – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 658–673. https://doi.org/10.54013/kk658a8.
  3. ↑ Igav, Reet (2013). Inglise-eesti koodikopeerimine Facebooki vestlustes. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Kask, Helin. (2021). English-Estonian code-copying in Estonian blogs and vlogs. Väitekiri. Tallinn: Tallinna Ülikool, humanitaarteaduste instituut.
  5. ↑ Lifländer, Loore. (2020). An analysis of Estonian gaming streamers’ English-Estonian code-switching. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool, eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
  6. ↑ Verschik, Anna. (2016). Mixed copying in blogs: evidence from Estonian-Russian language contacts. – Journal of Language Contact 9(1), lk 186–209.
  7. ↑ Joenurma, Elina. (2016). Eesti-läti kakskeelse isiku keelekasutus. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Ülikool, humanitaarteaduste instituut.
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 8,6 8,7 Praakli, Kristiina. (2009). Esimese põlvkonna Soome eestlaste kakskeelne keelekasutus ja koodikopeerimine. Väitekiri. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. https://dspace.ut.ee/handle/10062/10505.
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 9,5 Johanson, Lars. (1993). Code-copying in immigrant Turkish. – Guus Extra, Ludo Verhoeven (toim), Immigrant languages in Europe (lk 197–221). Clevedon, Philadelphia, Adelaide: Multilingual Matters.
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 Johanson, Lars. (2002). Do languages die of 'structuritis'? On the role of code-copying in language endangerment. – Italian Journal of Linguistics 14, lk 249–270
  11. ↑ 11,0 11,1 Verschik, Anna. (2004). Koodivahetus meil ja mujal. – Keel ja Kirjandus 1, lk 25–45.
  12. ↑ Verschik, Anna. (2008). Emerging Bilingual Speech: From Monolingualism to Code-Copying. New York: Continuum.
  13. ↑ 13,0 13,1 13,2 Pere, Kärt-Katrin. (2014). Koodikopeerimine Pariisi eestlaste suulistes vestlustes. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool, eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
  14. ↑ Zabrodskaja, Anastassia. (2005). Keelekontakt ja kakskeelsus nüüdisaegse kontaktlingvistika poolt vaadatuna. – Emakeele Seltsi aastaraamat 51, lk 148–169.
  15. ↑ Korkus, Mari-Liis. (2020). Miks nad blandavad? Koodivahetuse funktsioonidest viie rootsi-eesti kakskeelse teismelise näitel. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool, eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
  16. ↑ Zabrodskaja, Anastassia. (2006). Vene-eesti koodivahetuse funktsioonid Kohtla-Järve venekeelsete laste vestluses. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 3, lk 231–249. http://dx.doi.org/10.5128/ERYa2.16.
  17. ↑ Zabrodskaja, Anastassia. (2009). Russian-Estonian language contacts: Grammatical aspects of language use and change. Väitekiri. Tallinn: Tallinna Ülikool, humanitaarteaduste instituut.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Koodikopeerimine&oldid=6315724"