Kohtunikuabi
Kohtunikuabi (inglise keeles assistant judge) on kohtuametnik, kes lahendab seaduses ettenähtud juhtudel kohtuniku asemel hagita menetluses tsiviilasju. Sellisteks hagita menetluse asjadeks on ennekõike kohtulike registrite pidamine ja maksekäsu kiirmenetlus. Seaduse kohaselt võib kohtunikuabi lahendada ka menetlusabi taotlusi, viia läbi üleskutsemenetlusi ning otsustada hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise.[1]
Kõige enam kohtunikuabisid on seotud kohtulike registrite pidamisega.[2] Kohtulikke registreid on Eestis mitmeid. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas peetakse kinnistusraamatut ja laevakinnistusraamatut. Lisaks on Tartu Maakohtus registriosakond, kus peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit ja kommertspandiregistrit. Kinnistusosakonnas ja registriosakonnas töötavad kohtunikuabid lahendavad esitatud avaldusi ning teevad avalduse õiguspärasuse korral kandeid kohtulikesse registritesse. Pärnu Maakohtu juures asub maksekäsuosakond, kus kohtunikuabid viivad läbi maksekäsu kiirmenetlusi.[3]
Oma ülesannete täitmisel on kohtunikuabi sõltumatu ning peab kohtuniku juhiseid järgima vaid seaduses ettenähtud juhtudel ja ulatuses.[3]
Kohtunikuabi institutsiooni tekkimine Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Kohtunikuabi institutsiooni alguseks peetakse 3. veebruari aastast 1997, kui justiitsminister Paul Varul nimetas ametisse esimesed 41 kohtunikuabi, nendest 31 kinnistusraamatu ja 10 registrite valdkonnas.[4]
Kohtunikuabi ameti sisseseadmine Eestis on otseselt seotud kohtulike registrite loomisega. Maareformi käigus jõudis seadusandja arusaamisele, et kinnisvaratehingute kiirust ja turvalisust saab tagada üksnes täiesti uutel alustel põhinev register – kinnistusraamat. Kuivõrd registriandmetele sooviti anda selge õiguslik tähendus, samuti sooviti tagada andmete kontroll ning menetlus andmete sisestamiseks, siis seoti register kohtusüsteemiga. See tagas andmetele ja menetlusele suurima võimaliku usaldusväärsuse ühiskonnas.[5] Kui 1. septembril 1995. a jõustus äriseadustik, siis otsustati anda ka äriregistri pidamine kohtule.[6]
Kohtunikuabile esitatavad nõuded[muuda | muuda lähteteksti]
Kohtunikuabi positsioon on vastutusrikas ja nõuab samasugust sõltumatust nagu kohtuniku amet. Seetõttu kattuvad kohtunikuabile esitatavad nõuded suures osas kohtunikule esitatavate nõuetega. Kohtunikuabiks võib nimetada Eesti Vabariigi kodaniku, kes:
- on saanud õiguse õppesuunal vähemalt magistrikraadi;
- valdab eesti keelt C1-tasemel;
- on kõrgete kõlbeliste omadustega;
- on täitnud kohtunikuabi ettevalmistuskava või on sellest konkursikomisjoni otsusel vabastatud.[3]
Kui isik on mõistetud süüdi kuriteo toimepanemise eest, tagandatud kohtutäituri-, kohtuniku- või notariametist, heidetud välja advokatuurist või vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest, siis ei saa teda kohtunikuabiks nimetada. Kohtunikuabiks ei või nimetada ka pankrotivõlgnikku, patendivolinikku, vandetõlki ega audiitorit, kellelt on kutse ära võetud või kelle kutsetegevus on lõpetatud (v.a patendivoliniku/audiitori/vandetõlgi avalduse alusel tegevuse lõpetamine).[3]
Kohtunikuabi ametikitsendused[muuda | muuda lähteteksti]
Kohtunikuabi ametikitsendused kattuvad üks ühele kohtuniku ametikitsendustega. Nii nagu kohtunik, ei või ka kohtunikuabi väljaspool kohtunikuabiametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Kohtunikuabi ei või kuuluda erakonda, olla parlamendi ega valla- ja linnavolikogu liige. Et tagada kohtunikuabi erapooletus, ei või kohtunikuabi olla ka äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa filiaali asutaja. Kohtunikuabi ei saa tegutseda pankrotihaldurina, poolte valitud vahekohtunikuna, samuti ei või ta kuuluda pankrotitoimkonda ega olla kinnisasja sundvalitseja.[3]
Kohtunikuabi ametisse nimetamine[muuda | muuda lähteteksti]
Kohtunikuabi ametisse nimetamiseks kuulutab justiitsminister välja avaliku konkursi. Ametikohale saavad kandideerida isikud, kes vastavad kohtunikuabile esitatavatele nõuetele. Minister nimetab kohtunikuabi ametisse konkursikomisjoni ettepanekul. Konkursikomisjon on seitsmeliikmeline ja sinna kuuluvad kaks esimese astme kohtunikku, üks ringkonnakohtunik, kaks kohtunikuabi, justiitsministeeriumi esindaja ning üks notar.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Tsiviilkohtumenetluse seadustik. – Riigi Teataja, RT I, 09.04.2021, 17. Viimati vaadatud 12.10.2021.
- ↑ Kontaktandmed. Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus. – kohus.ee. Viimati vaadatud 12.10.2021.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Kohtute seadus. – Riigi Teataja, RT I, 28.01.2021, 2. Viimati vaadatud 12.10.2021.
- ↑ Tiivel, R. Kinnistusametite taasloomine ja arendamine kui kohtureformi osa. Kinnistusraamatu- ja notaripäevad. Ettekanded 1997. Tallinn: Justiitsministeerium 1998, lk 13-14.
- ↑ Kõve, V. Kas kinnistusraamatu ja teiste kohtulike registrite korraldus vajab reformi? Juridica 2013/7, lk 457-458.
- ↑ Äriseadustik. – Riigi Teataja, RT I, 04.01.2021, 46. Viimati vaadatud 12.10.2021.