Hagita menetlus
Hagita menetlus on tsiviilkohtumenetluse liik.
Tavapärane tsiviilasja lahendamise viis on hagimenetlus – poolte vahel on vaidlus, mille kohus peab lahendama. Selleks esitab hageja kostja vastu nõude. Erinevalt hagimenetlusest ei esitata hagita menetluses hagi, vaid avaldus. Hagimenetlusega võrreldes puudub hagita asjades vaidlus poolte vahel.[1] Menetlusosalisteks on hagita menetluses avaldaja ja asjast puudutatud isikud.[2]
Hagita asjad[muuda | muuda lähteteksti]
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 järgi on hagita asjad:[3]
- maksekäsu kiirmenetlus;
- üleskutsemenetlus;
- isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine;
- äraolija varale hoolduse seadmine;
- piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine;
- isiku paigutamine kinnisesse asutusse;
- lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks;
- hagita perekonnaasjad;
- pärandi hoiumeetmete rakendamine;
- registriasjad;
- asjaõiguse kohandamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012 artiklile 31;
- juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine;
- äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine;
- juriidilise isiku sundlõpetamine;
- pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses;
- korteriomandi ja kaasomandi asjad;
- avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad;
- välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine;
- kohtu lahendatavad asjad vahekohtumenetluses;
- kaebused kohtutäituri otsuste peale;
- kaebused tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuste peale;
- notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamine;
- väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine ning väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramine vastavalt riigi õigusabi seadusele;
- muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad.
Kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses.[4]
Hagita asja lahendamine[muuda | muuda lähteteksti]
Hagita menetluse algatamine[muuda | muuda lähteteksti]
Kohus algatab hagita menetluse omal algatusel või avalduse alusel, kui seaduses ei ole sätestatud, et kohus võib menetluse algatada üksnes avalduse alusel.[5] Oma algatusel võib kohus algatada hagita menetluse nt eestkostja määramise menetluses. Avaldus isikule eestkostja määramiseks esitatakse kohtule peamiselt selleks, et anda kohtule märku vajadusest algatada eestkostet vajavale piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise menetlus, kuid eestkoste määramise menetluse algatamiseks ei ole avaldust tingimata vaja.
TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt on kohtul õigus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja õiguste ja huvide kaitseks või hagiga ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Sama põhimõte laieneb ka hagita menetlusele, kuna kohus lahendab hagita asju hagimenetluse sätete kohaselt.[6]
Menetluse käik[muuda | muuda lähteteksti]
TsMS 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama sätte lg 2 kohaselt ei ole kohtuistung ei ole hagita menetluses kohustuslik, v.a juhul, kui kohtuistungi korraldamise kohustus on seadusega sätestatud.
Menetlusosaliste taotlused ja arvamused ei ole hagita menetluses üldjuhul kohtule siduvad.[7] See on hagita menetluse peamine erinevus hagimenetlusest, milles kohus ei või ületada nõude piire ega teha otsust selle kohta, mis pooled ei ole taotlenud.[8] Samuti lasub kohtul uurimiskohustus: kohus peab hagita menetluses ise asjaolud välja selgitama ning selleks vajalikke tõendeid koguma.[9]
Seadus loeb tsiviilkohtumenetluse raames vastuvõetavateks tõenditeks tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Need tõendid on vastuvõetavad nii hagi- kui ka hagita menetluses. Hagita menetluses võib kohus lugeda tõenditeks ka menetlusosaliste seletusi, mis ei ole antud vande all.[10]
Hagita asi lahendatakse määrusega. Hagita asja ei või lahendada tagaseljaotsusega.
Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetlus[muuda | muuda lähteteksti]
Apellatsioonimenetluse algatamiseks saab hagita menetluses tehtud määruse peale esitada ringkonnakohtule määruskaebuse. Erinevalt apellatsioonkaebusest võib määruskaebuses esitada kaebuse põhjendamiseks ka uusi asjaolusid ja tõendeid. Määruskaebust menetleb esmalt asja lahendanud maakohus. Kassatsioonimenetluse algatamiseks esitatakse Riigikohtule määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale.
Riigikohus on oma määruses 3-2-1-42-10 märkinud, et kui hagita asja lahendati hagimenetluses, ei ole see üldjuhul selline menetlusõiguse rikkumine, mis annaks aluse kohtumäärus tühistada. See põhimõte kehtib ka juhul, kui hagiasi lahendati hagita menetluses. Nendele asjaoludele ei saa apellatsiooni- ja kassatsioonikaebustes tugineda. Erand on juhtum, kui asja lahendus võis oluliselt määral sõltuda menetluse liigist, peamiselt hagita kohtu ülemäärase aktiivsuse tõttu hagita menetluses.[11]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ RKTKm 3-2-1-42-10, p 18.
- ↑ eRT Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) §198 lg1 p2
- ↑ Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 475 lg 1 - RT I, 04.07.2017, 31.
- ↑ Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 475 lg 2 - RT I, 04.07.2017, 31.
- ↑ Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 476 lg 1 - RT I, 04.07.2017, 31.
- ↑ Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 477 lg 1 - RT I, 04.07.2017, 31.
- ↑ Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 477 lg 5 - RT I, 04.07.2017, 31.
- ↑ RKTKm 3-2-1-42-10, p 19.
- ↑ RKTKm 3-2-1-98-14, p 19.
- ↑ Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 229 lg 2 - RT I, 04.07.2017, 31.
- ↑ RKTKm 3-2-1-42-10, p 20.