Tegusõna käändelised vormid
(Ümber suunatud leheküljelt Tegusõna käändeline vorm)
Tegusõna käändelised vormid on tegusõna vormid, mis väljendavad üldist tegevust, kuid mis ei väljenda kõneviisi, isikut ega arvu.
Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]
Tegusõna käändelised vormid on
- ma-, da- ja vat-tegevusnimed ehk infinitiivid
- oleviku kesksõnad ehk v- ja tav-vormid
- mineviku kesksõnad ehk nud- ja tud-vormid.
Tegevusnimi[muuda | muuda lähteteksti]
on tegusõna käändeline vorm, mis ei väljenda lauses iseseisvalt mingit verbikategoriaalset tähendust. Tegevusnimed on:
- ma-tegevusnimi, mille tüve järgi saab moodustada tema teisi käändevorme (seesütlev, seestütlev, saav ja ilmaütlev)
- -ma: õppima; Mari tahab ujuma minna.
- -mas: õppimas; Käisin kinos filmi "Videvik" esimest osa vaatamas.
- -mast: õppimast; Kalle tuli metsast jooksmast.
- -maks: õppimaks; Rõhutamaks oma lahkumist, tõusis vanaisa lauast.
- -mata: õppimata; Mul on täna poes veel käimata.
- da-tegevusnimi, mille tüve järgi saab moodustada seesütleva käände vormi
- -da: õppida; Liis tahab sünnipäevaks palju kingitusi saada.
- -des: õppides; Põledes muutuvad puud tuhaks.
- vat-tegevusnimi, mille tüve järgi saab moodustada osastava käände vormi
- -vat: õppivat; Mati soovivat õpinguid välismaal jätkata.
Tegevusnimed lauseliikmetena[muuda | muuda lähteteksti]
- ma-tegevusnimi võib olla lauses
- kohamäärus: Plaanisime jooksma minna.
- sõltuvusmäärus: Õpetaja pani meid lahku istuma.
- liitöeldise osa: Laps hakkas käima.
- iseseisev öeldis: Ruttu õppima!
- mas-vorm võib olla lauses
- kohamäärus: Käisime metsas uitamas.
- sõltuvusmäärus: Kohtasin ema kohvikus istumas.
- mast-vorm võib olla lauses
- kohamäärus: Olen tüdinenud elamast.
- sõltuvusmäärus: Laulja Christina Aguilera keeldub nälgimast.
- maks-vorm on lauses
- otstarbemäärus: Leidmaks enda koht elus, läks Kairi palverännakule.
- mata-vorm on lauses
- viisimäärus: Läksin hommikul söömata kooli.
- da-tegevusnimi võib olla lauses
- alus: Mulle meeldib süüa.
- sihitis: Proovi oma pead sellega mitte vaevata.
- määrus: Ema kasukas kõlbab ainult väga külmal talvel kanda.
- öeldistäide: Minu eesmärk on karjääri teha.
- täiend: Kallel oli soov püsti tõusta.
- liitöeldise osa: Ma ei taha Sinu saladust teada saada.
- des-vorm on lauses
- määrus: Hõisates ja juubeldades jooksid võitjad lavale.
- vat-tegevusnimi võib olla lauses:
- sõltuvusmäärus: Ma justkui tundsin sind tulevat.
- sihitis: Kas külmkapis leidub midagi söödavat?
Kesksõna[muuda | muuda lähteteksti]
on tegusõna käändeline vorm, mis tähistab objekti tegevust tema omaduste või seisundina:
- oleviku kesksõna väljendab tegevust, mis suhtelises olevikus iseloomustab tegijat või tegevusobjekti
- -v: õppiv; Kaua magav laps on vanematele õnnistuseks.
- -tav: õpitav; Karli ütlus on äärmiselt usutav.
- mineviku kesksõna väljendab omadust või seisundit, mis on tekkinud või tekitatud suhtelises minevikus
- -nud: õppinud; Raskelt uinunud last oli võimatu äratada.
- -tud: õpitud; Sain kiita korralikult sooritatud harjutuse eest.
Kesksõnad lauseliikmetena[muuda | muuda lähteteksti]
- oleviku kesksõna võib olla lauses
- täiend: Bussijaamast leiti nälgiv laps.
- öeldistäide: Antud psühholoogiline teos on minu jaoks raskelt loetav.
- seisundimäärus: Õpilane astus klassi külmast värisevana.
- mineviku kesksõna võib olla lauses
- öeldis: Kirjanik Jaan Kross on mitmeid raamatuid kirjutanud.
- täiend: Käidud rada vajus unustusse.
- öeldistäide: See tee on kahjuks suletud.
- seisundimäärus: Väsinuna läks noor sportlane autasule järgi.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- 1. ↑ Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut
- 2. ↑ Eduard Vääri 1973. Eesti keele õpik keskkoolile. Tallinn: Valgus
- 3. ↑ Mati Hint 1983. Eesti keele õpik IX klassile. Tallinn: Valgus