Koenigsegg

Allikas: Vikipeedia
Koenigsegg Automotive AB
Tüüp Aktsiaselts (Aktiebolag)
Asutatud 1994
Asutaja Christian von Koenigsegg
Peakorter Ängelholm, Skåne, Rootsi
Võtmeisikud Christian von Koenigsegg (juhatuse esimees)
Halldora von Koenigsegg (tegevjuht)
Valdkonnad Autotööstus
Tooted Sportautod
Töötajaid 300

Koenigsegg Automotive AB on Rootsi sportautode tootja, mille peakorter asub Ängelholmis Skåne läänis.

Ettevõte[muuda | muuda lähteteksti]

Koenigsegg CC8S (Genfi autonäitus 2015)

Ettevõte asutati 1994. aastal Rootsis Christian von Koenigseggi eestvedamisel, eesmärgiga toota "maailmatasemel" superauto.[1] Aastatepikkune arendus ja katsetamine viis CC8S-i, ettevõtte esimese tänavalegaalse tootmisautoni, mis valmis 2002. aastal.

2006. aastal alustas ettevõte Koenigsegg CCXi tootmist, kasutades mootorit, mis loodi spetsiaalselt selle sõiduki jaoks. CCX on enamikus riikides, sealhulgas Ameerika Ühendriikides, tänavalegaalne.

2009. aasta märtsis nimetas Forbes Koenigsegg CCXR üheks maailma ilusamaks autoks.

2010. aasta detsembris võitis Koenigsegg Agera "BBC Top Gear Hypercar of the Year" auhinna.

Lisaks arendamisele, Koenigseggi valmistamisele ja müügile osaleb Koenigsegg ka keskkonnasäästliku tehnoloogia arendusprogrammides, alustades CCXR-i ("Flower Power") flex-fuel-superautoga, jätkates Agera R. Koenigseggiga aktiivse arenguga elektriliste autode süsteemide, programmide ja uue põlvkonna mootorite tehnoloogiaga. Koenigsegg töötab aktiivselt välja ka Regera nukkvõllita kolbmootorit.

Koenigsegg arendab ja toodab enamikku oma autodele vajalikke peasüsteeme, alasüsteeme ja komponente, selle asemel et tugineda alltöövõtjatele. 2015. aasta lõpus oli Koenigseggis 97 töötajat ja lisaks 25 inseneriga inseneriosakond, mida juhib firma asutaja.

2020. aasta seisuga on Koenigseggis tööl 300 täiskohaga töötajat pluss konsultandid[2].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Koenigsegg CC prototüüp

Prototüübid ja tootmine[muuda | muuda lähteteksti]

Koenigseggi CC esialgse disaini tegi Christian von Koenigsegg. Disaini realiseeris tööstusdisainer David Crafoord 1: 5 skaala mudelina. Seda mudelit suurendati hiljem, et luua lõplik prototüüp, mis valmis aastal 1996. Järgnevatel aastatel läbis prototüüp ulatuslikke teste ja lisaks ehitati mitu uut prototüüpi.

Tehase ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Christian von Koenigseggil tekkis idee ehitada auto pärast seda, kui ta oli vaadanud nooruses Norra stop-motion animatsioonifilmi Pinchcliffe Grand Prix.[3] Esimese ärikogemuse sai ta enda varastes 20-ndates, kui ta juhtis äriühingut Alpaaz, mis asus Rootsis Stockholmis. Alpaazi tegevuseks oli toidu eksportimine Euroopast arengumaadesse. Selle ettevõtte edu andis von Koenigseggile vajaliku finantsseisundi, et alustada enda autotööstuse karjääri.

Esialgu asus Koenigsegg Automotive Olofströmis. 1997. aastal ettevõte laienes ja kolis otse Ängelholmi kõrval asuvasse tallu. 22. veebruaril, aastal 2003 sai üks tootmisüksus tulekahjus tõsiselt kahjustatud. Seejärel omandas Koenigsegg mahajäetud lennuvälja, mis valiti uue tehase ehitamiseks ning 2003. aasta lõpus ehitati üks kahest hävituslennukite angaarist ümber autotehaseks. Sellest ajast alates asub ettevõte senini tegutseva Ängelholm-Helsingborgi lennujaama lähedal, tänu millele on klientidel võimalus külastada ettevõtet eralennukiga. Koenigsegg kasutab endist sõjaväelennuvälja maandumisrada tootmisautode testimiseks. Seal tehakse jooksvalt autode proovisõite ja kiiruskatseid.

1994. aastal kujundas Jacob Låftman Koenigseggi märgi, mis põhineb Koenigseggi perekonna heraldikal. Kilp on olnud perekonna vapp alates 12. sajandist, kui üks perekonnaliige löödi Saksamaal Saksa-Rooma riigi poolt rüütliks.

Mudelid[muuda | muuda lähteteksti]

Koenigsegg CC prototüüp avaldati esmakordselt 1996. aastal, kuid 2000. aasta Pariisi autofestivalil avaldati lõpuks täielik süsinikkiust toodetav prototüüp, mis oli valget värvi. Esimene klient võttis 2002. aastal Genfi autoesitusel vastu punase CC8S-i ja sel aastal ehitati veel neli autot. Koenigsegg taasasutati Aasias hiljem samal aastal, mille debüüt oli Seouli autoesitusel. 2004. aastal avati Genfi autoüritusel uus CCR, mis oli põhimõtteliselt CC8S-i suure jõudlusega variant, mida toodeti ainult 14 tükki.

2006. aastal tutvustas Koenigsegg uut mudelit CCX, mis oli loodud selleks, et täita ülemaailmseid teekasutuse eeskirju. See tähendas, et auto pidi läbima ulatusliku arengu, et täita uusimaid ja rangemaid ohutus- ja heitkoguste standardeid, mida maailma ametiasutused nõudsid. Näiteks pidi Koenigsegg välja töötama oma mootori ja muu sellega seotud tehnoloogia. Lisaks sellele on Koenigsegg ainus väikese mahuga sportautode tootja, kes läbib uusi Euroopa jalakäijate kokkupõrke katseid. Kohe, kui Koenigsegg selle katse läbis, loeti see nõue väikesemahuliste tootjate jaoks liiga keeruliseks, mistõttu ei ole käesolevate eeskirjade täitmine vajalik, kui antud mudeli tootmismaht on väiksem kui 10 000 autot aastas.

2007. aastal esitles Koenigsegg CCXR-i, biokütuse/flex-fuel versiooniga CCX-il. Autol on modifitseeritud mootor, kütusesüsteem ja mootori juhtimissüsteem, mis võimaldavad autol töötada tavalise bensiini või etanooliga ja nende kahe kütuse seguga. Etanoolil on tavalisest kütusest kõrgem oktaaniarv ja seetõttu on põlemiskambril sisemine jahutus, mis võimaldab suuremat jõudlust.

2009. aastal avaldas Koenigsegg informatsiooni Trevita- nimelise auto erimudeli kohta. Kavatseti teha kolm autot, kuid ainult kaks said tehniliste probleemide tõttu valmis. Trevitale, mis tõlgituna Eesti keelde tähendab "kolme valget", on kere, mis on valmistatud täielikult Koenigseggi patenteeritud materjalist ja koosneb teemandiga kaetud süsinikkiust. Trevita põhineb CCXR-il ja toodab seega biokütusel töötamisel kahe kompressoriga ülelaetult 4,7-liitrisest V8 mootorist 1032 hj (759 kW).

Koenigsegg Agera RSR

2010. aastal avaldas Koenigsegg 2010. aasta Genfi autonäitusel informatsiooni uue mudeli kohta, mida nimetatakse Ageraks, mis tõlgituna eesti keelde tähendab "tegutsema / tegutseda". Agera on Koenigsegg, millel on välja töötatud 5,0-liitrise turboülelaaduriga V8 mootor. Sellel on muutuva geomeetriaga turbo ja see on võimeline tootma 923 hj (679 kW) ja mis on ühendatud uue 7- käigulise topeltsiduriga käigukastiga. Agera disain järgib selgeid jooni eelmistest Koenigsegg superautodest, kuid lisab palju uusi eripärasusi, nagu laiem esirööbe, uued stiilid ja aerodünaamilised omadused ning uus interjöör, kaasaarvatud uus valgustehnika, mida nad nimetavad "Ghost Lightiks". See koosneb mikroskoopilistest aukudest, et varjata sisevalgustust sisselülitamiseni, mis siis paistab läbi puhta alumiiniumi. Agerat on tootnud alates 2010. aasta lõpust.[4][5]

2015. aasta Genfi autonäitusel tutvustas Koenigsegg uut autot, mille nimi oli Regera, mida tõlgitakse eesti keelde "valitsemise/reegli järgi". Regera kasutab Koenigsegg Direct Drive (KDD) ülekannet. Alla 48 km/h (30 mph) on tagumiste rataste liikumapanevaks jõuks kaks elektrimootorit ning sisepõlemismootor (ICE) on lahti ühendatud. Üle 48 km/h (30 mph) on ICE ühendatud käigukastiga fikseerimata suhteülekandega. Eelnevalt mainitud elektrimootorite pöördemomenti võimendatakse ka kolmanda elektrimootoriga, mis on kinnitatud kardaanvõllile.[6][7]

Algne Koenigseggi mootori disain oli tehtud Ford Racingu V8 mootoriploki põhjal. Neid mootoreid kasutati esimestel CC seeria mudelitel. Ettevõtte kümnenda aastapäeva tähistamiseks valmistas Koenigseggile Suurbritannia Grainger & Worrall 4,8-liitrise V8 mootoriploki CCX-s (Competiton Coupe Ten). See ettevõte toodab ka uut Agera R 5,0-liitrist mootorit.[8]

Mudelite nimekiri[muuda | muuda lähteteksti]

  • Koenigsegg CC (1996) esimene prototüüp[9]
  • Koenigsegg CC8S (2002–2004) 6 ühikut (2 parempoolse rooliga) – 0–100 km/h (0–62 mph) alla 3,5 sekundi, suurim kiirus 387 km/h (240 mph)[10]
  • Koenigsegg CCR (2004–2006) 14 ühikut – 0–100 km/h (0–62 mph) 3,2 sekundit, suurim kiirus 390 km/h (242 mph)[11]
  • Koenigsegg CCX (2006–2010) 29 ühikut – 0–100 km/h (0–62 mph) 3,2 sekundit, suurim kiirus 390 km/h (245 mph)[12]
    • Koenigsegg CCGT (2007) 1 üksus, mis on loodi üksnes selleks, et konkureerida FIA GT1-s[13]
    • Koenigsegg CCXR (2007–10) 8 ühikut – 0–100 km/h (0–62 mph) 3,1 sekundit, suurim kiirus 400 km/h (250 mph)[14]
    • Koenigsegg CCXR eriväljaanne (2007) 2 ühikut[15]
    • Koenigsegg CCX eriväljaanne (2008) 2 ühikut[16]
    • Koenigsegg CCXR eriväljaanne (2008) 4 ühikut[17]
    • Koenigsegg Trevita (2009–10) 2 ühikut – 0–100 km/h (0–62 mph) 2,9 sekundit, suurim kiirus 410 km/h (254 mph)[18]
  • Koenigsegg Quant (2009) Päikeseenergia kontseptsioon[19]
  • Koenigsegg Agera (2010–2013) 7 ühikut – 0–100 km/h (0–62 mph) 3,0 sekundit, suurim kiirus 424 km/h (260 mph)[20]
    • Koenigsegg Agera R (2011–2014) 18 ühikut – 0–100 km/h (62 mph) 2,8 sekundit, 0–200 km/h (124 mph) 7,8 sekundit, suurim kiirus 430 km/h (267 mph)[21]
    • Koenigsegg Agera S (2012–2014) 5 ühikut – (2013-kohal) 0–100 km/h (62 mph) 2,9 s, 200 km/h (124 mph) 7,9 sekundit, suurim kiirus 430 km/h (267 mph)[22]
    • Koenigsegg 1: 1 (2014) 6 ühikut + 1 prototüüp – 0–400 km/h (248 mph) 20 sekundit, suurim kiirus 440 km/h (274 mph)[23][24][25]
    • Koenigsegg Agera RS (2015–2018) 25 ühikut, 3 Agera RSR Jaapani turule. Suurim kiirus 457,86 km/h (284,5 mph)[26][27]
    • Koenigsegg Agera finaal (2016–2018) 3 ühikut[28][29]
  • Koenigsegg Regera (2015–praeguseni) 80 planeeritud ühikut – 0–100 km/h (0–62 mph) 2,8 sekundit, suurim kiirus 410 km/h (255 mph)[30]
  • Koenigsegg Jesko (2019– ) 125 planeeritud autot, suurim kiirus 483 km/h

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ koenigsegg.com. web.archive.org, Koenigsegg, lk 3.
  2. ↑ "Koenigsegg the company". Koenigseggi koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 1.11.2020. Vaadatud 02.11.2020.
  3. ↑ Kolberg, Jon Einar (2005-12-16). "Superbilen Koenigsegg blir norsk" [Supercar Koenigsegg becomes Norwegian] (in Norwegian). Nettavisen.no. Vaadatud 16.06.2009.
  4. ↑ "Koenigsegg Agera Unleashed at Geneva". Automoblog.net. 03.04.2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 4.06.2019. Vaadatud 4.06.2019.
  5. ↑ "Spirit of performance" (PDF). koenigsegg.com. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 10.07.2012.
  6. ↑ "Transmission-less Koenigsegg Regera revealed at Geneva motor show". Autoweek. Vaadatud 22.12.2018.
  7. ↑ "Koenigsegg Agera RS and Regera – the power madness continues". CAR Magazine (inglise). Vaadatud 22.12.2018.
  8. ↑ Chaterji, Pablo (2007-04-16). "Two words: Koenigsegg driven. Grainger and Worrall also cast the block for the Bugatti Veyron". Business Standard Motoring. Retrieved 2014-07-04.
  9. ↑ "CC Prototype". Koenigsegg. Originaali arhiivikoopia seisuga 28.03.2016. Vaadatud 14.07.2015.
  10. ↑ "CC8S". Koenigsegg. Originaali arhiivikoopia seisuga 17.02.2015. Vaadatud 14.07.2015.
  11. ↑ "CCR". Koenigsegg. Originaali arhiivikoopia seisuga 15.02.2015. Vaadatud 14.07.2015.
  12. ↑ "CCX". Koenigsegg. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.02.2015. Vaadatud 14.07.2015.
  13. ↑ "CCGT". Koenigsegg. Originaali arhiivikoopia seisuga 21.02.2015. Vaadatud 14.07.2015.
  14. ↑ "CCXR". Koenigsegg. Originaali arhiivikoopia seisuga 21.02.2015. Vaadatud 14.07.2015.
  15. ↑ "CCXR Special Edition". Koenigsegg. Originaali arhiivikoopia seisuga 26.02.2015. Vaadatud 14.07.2015.
  16. ↑ "CCX Edition". Koenigsegg. Originaali arhiivikoopia seisuga 14.02.2015. Vaadatud 14.07.2015.
  17. ↑ "CCXR Edition". Koenigsegg. Originaali arhiivikoopia seisuga 12.02.2015. Vaadatud 14.07.2015.
  18. ↑ "CCXR Trevita". Koenigsegg. Originaali arhiivikoopia seisuga 11.02.2015. Vaadatud 14.07.2015.
  19. ↑ Abuelsamid, Sam. "Geneva 2009: NLV Quant by Koenigsegg". Autoblog. Vaadatud 14.07.2015.
  20. ↑ "Agera". Koenigsegg. Originaali arhiivikoopia seisuga 23.02.2015. Vaadatud 14.07.2015.
  21. ↑ "Agera R". Koenigsegg. Originaali arhiivikoopia seisuga 5.08.2012. Vaadatud 14.07.2015.
  22. ↑ "Agera S". Koenigsegg. Originaali arhiivikoopia seisuga 27.02.2015. Vaadatud 14.07.2015.
  23. ↑ "Koenigsegg One:1 terá relação peso/potência igual a um" [Königsegg One:1 will have weight/power ratio 1]. Quatro Rodas (portugali). Abril. 26.11.2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 15.07.2015. Vaadatud 14.07.2015.
  24. ↑ "Koenigsegg One:1 vai parar na Internet" [Königsegg One:1 appears on the Internet] (portugali). UoL. Vaadatud 14.07.2015.
  25. ↑ "One:1". Koenigsegg. Originaali arhiivikoopia seisuga 16.01.2017. Vaadatud 14.07.2015.
  26. ↑ "Koenigsegg Agera RS Achieves Multiple Production Car World Speed Records". Koenigsegg. 07.11.2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 16.11.2017. Vaadatud 17.11.2017.
  27. ↑ Okulski, Travis (5.11.2017). "Koenigsegg Agera RS is the world's fastest car". Road and Track. Vaadatud 5.11.2017.
  28. ↑ Burkart, Tom (29.02.2016). "Geneva Debuts – 2016 Koenigsegg Agera RS and Agera Finale". Car-Revs-Daily. Vaadatud 02.03.2016.
  29. ↑ "Koenigsegg Presents Production Spec Regera, 'Agera Final' and Agera RS at Geneva 2016". Koenigsegg. 29.02.2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 6.03.2016. Vaadatud 02.03.2016.
  30. ↑ "Regera". Koenigsegg. Originaali arhiivikoopia seisuga 20.10.2016. Vaadatud 14.07.2015.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Koenigsegg&oldid=6619161"