Kodusoomukas
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Kodusoomukas (Thermobia domestica) on väike harjashännaliste seltsi kuuluv putukas, kellel on majasoomukaga sarnased elukombed.
Eestis leitud ühel korral, 2005. aastal.[1]
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Kodusoomukas on 12 mm pikkune, majasoomukast veidi kogukam, värvuselt pruunikashall, tiivutu ja pikkade tundlatega putukas. Tagakeha tipul paikneb kolm pikka ja kaks lühikest jätket. Emane kodusoomukas on isasest suurem. [2][3]
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Kodusoomukas on pärit Lähis-Idast, Kesk-Aasiast ja Egiptuse idaosast. Tänapäeval on kodusoomukas olemas kõigil mandritel välja arvatud Antarktikas.
Kodusoomukas elab niisketes ja rohkeid varjevõimalusi pakkuvates elupaikades. Kodusoomukas vajab veidi kuivemat, kuid siiski niisket ja soojemat elupaika, sellepärast pole ta nii laialdaselt levinud. Eestisse on kodusoomukas ilmselt sattunud koos kasutatud riietega. [2]
Elutsükkel
[muuda | muuda lähteteksti]Emane soomukas muneb elu jooksul kuni sada muna, korraga üks kuni kolm. Vast munetud munad on pehmed ja valkjad. Olenevalt temperatuurist kooruvad munadest vastsed 3–6 nädala jooksul. Järglaste kasvukiirus sõltub keskkonna temperatuurist. Ideaalsetes oludes saab munast koorunud vastsest täiskasvanud soomukas 43 päevaga, kuid mõnel juhul kulub selleks isegi kuni kolm aastat.
Kodusoomukas kestub elu jooksul keskmiselt 50 ja isegi rohkem korda, jättes elupaika kuivanud vastsekestad, mis määrivad riideid. Põrandal puruks hõõrutud kestatükid võivad sissehingamisel tekitada ka allergiat. Kodusoomukad elavad kuni 3,5 aastat.
Kodusoomukad on vilkad ning väldivad valgust. Päeval peituvad nad pragudesse ja õõnsustesse, kust ilmuvad välja hämaruses. Kodusoomukad liiguvad võimalikult varjatult ning kiiresti, aeg-ajalt peatudes ja otsekui arutledes, millises suunas edasi liikuda. Valmikud ja vastsed söövad mitmesugust orgaanikat, proteiini- ja valgurikast toitu: paberit, fotosid, karusnahka, orgaanilist mustust ning ka suhkrut. Soomukad võivad nälgida mitu kuud kuni aasta
Kodusoomukad munevad ka jahedas, 15–19-kraadise temperatuuri juures, ja paljunevad väga kiiresti niisketes oludes. Soojas ja normaalse niiskusega korterites need kahjurid ei elutse. Kahjustavad riideid, kuivtoitu.
Majanduslik tähtsus
[muuda | muuda lähteteksti]Kodusoomukaid peetakse kahjuriteks, kuid nende tekitatud kahju on tavaliselt väike. Ta on põhiliselt vaid köögi, raamatukogu ja kaubanduspindade pisikahjur.[3] Peale allergilise reaktsiooni võimaluse kodusoomukas inimestele otseselt muid terviseprobleeme ei põhjusta.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Airika Harrik 2021. Eesti arhiive ähvardab paberimaias invasiivne soomukas. Novaator.
- ↑ 2,0 2,1 "[2]". http://www.eestiloodus.ee/artikkel1950_1938.html. Vaadatud 30.05.2019.
{{netiviide}}
: välislink kohas
(juhend)|Väljaanne=
- ↑ 3,0 3,1 "[1]". https://www.rentokil.ee/kahjuriteatmike-koduleht/putukad-ja-amblikud/putukad-pragudes/kodusoomuka-lehekulg/index.html. Originaali arhiivikoopia seisuga 25.06.2015. Vaadatud 30.05.2019.
{{netiviide}}
: välislink kohas
(juhend)|Väljaanne=
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Kodusoomukas andmebaasis eElurikkus