Kloriit

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Kloriidsed mineraalid)
Jump to navigation Jump to search
Kloriit
ChloriteUSGOV.jpg
Omadused
Keemiline valem (Mg,Fe)3(Si,Al)4O10(OH)2(Mg,Fe)3(OH)6.
Värvus rohekas
Tihedus 2,6–2,9 g/cm³
Kõvadus 1–2,5
Lõhenevus ülitäiuslik
Süngoonia monokliinne
Läige klaasiläige
Kristallooptilised omadused

Kloriit on rohelise värvusega silikaatne monokliinne savimineraal.[1]

Tekkepõhiliselt hüpergeenseks mineraaliks liigituv kloriit on madalatempearatuuriliste hüdrotermide toimel tekkiv sekundaarne mineraal, see tähendab tekib põhiliselt biotiidi, amfiboolide ja pürokseenide lagunemisel soojade vesilahuste mõjul.[2]

Kloriidi keemiline valem on: (Mg,Fe)3(Si,Al)4O10(OH)2(Mg,Fe)3(OH)6.

Rauasisalduse alusel jagunevad kloriidid: magnesiaalseteks (Fe2O3 kuni 25%), magnesiaal-raua (Fe2O3 25–75%) ja rauakloriitideks (Fe2O3 üle 75%). Magnetilisuse järgi liigitub kloriit paramagnetiliseks.[2]

Mineraali tihedus on 2,6–2,9 g/cm³, suhteline kõvadus Mohsi skaala alusel 1–2,5.[2] Kihtsilikaatide hulka kuuluvana on kloriit ülitäiusliku ühesuunalise lõhenevusega[1], mis tuleneb kihtidevahelistest nõrkadest van der Waalsi jõududest. Mõnikord esineb kloriit üsna suurte pseudoheksagonaalsete tahveljate kristallidena[1].

Kloriit on väga levinud mineraal paljudes moondekivimites, eriti rohekiltade ja epidoot-amfiboliidifaatsieses (kloriitkilt, fülliit).[1] Eestis esineb kloriiti nii kvaternaarsetes setetes kui aluspõhja savides[2].

Kloriidi erimid[muuda | muuda lähteteksti]

Koostise ja struktuuri põhjal on tal rida erimeid: penniin[1], klinokloor[1], nimiit, odiniit, pennantiit, ripidoliit, sudoiit ja veel teisigi. Seda asjaolu sõnastatakse sageli nii, et kloriidi nime all peitub tegelikult terve rühm väga muutliku koostisega erinevate nimedega kihtsilikaate[2].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Herbert Viiding (1984). "Eesti mineraalid ja kivimid". Valgus. Lk 58, 60, 139.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Kalle Suuroja (2007). "Kiviaabits: Eesti mineraalid". Tallinn. Lk 10, 11, 13, 25, 99.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]