Kliendileping
Kliendileping on õigusteenuse osutamiseks sõlmitud leping advokaadibüroo pidaja ja isiku vahel.
Lepingupooled võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Õigusteenust osutava advokaadi nimi, volitus ja ülesanded lepitakse kokku kliendilepingus. Samuti lepitakse kokku advokaaditasu vorm ja suurus või määr. Kliendisuhte pooled on klient ja advokaadibüroo pidaja, mitte aga õigusteenust osutav advokaat. Kliendilepingule kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades advokatuuriseaduses sätestatud erisusi.[1]
Kliendilepingu sõlmimine[muuda | muuda lähteteksti]
Kliendilepingu sõlmimisega luuakse kliendisuhe võrdsete partnerite vahel. Kliendisuhte loomiseks peavad klient ja õigusabi osutav advokaat jõudma kokkuleppele. Advokaadil ei ole kohustust kliendilepingu sõlmimiseks, kui klient ja õigusteenuse osutaja ei saavuta kokkulepet. Advokatuuri eetikakoodeksi kohaselt on advokaadil otsustusõigus, kas ta soovib pakkuda isikule õigusteenust ja võtab õigusabi saamiseks pöördunud isiku ülesande vastu või mitte.[2]
Advokaadibüroo pidaja määrab asendustäitjaks teise advokaadi, kui mõjuval põhjusel ei ole esialgsel advokaadil võimalik kliendilepingut täita. Asendustäitja määratakse kliendi kirjalikul nõusolekul. Advokaadibüroo pidaja ei tohi volitada kliendile õigusabi andma büroo töötajat, kes ei ole Eesti Advokatuuri liige. Samuti ei tohi advokaadibüroo pidaja anda ühisvolitust õigusteenuse osutamiseks advokaadile ja töötajale, kes ei ole advokaat.[1]
Advokaadi kohustused kliendilepingus[muuda | muuda lähteteksti]
Kliendilepingu sõlmimisega tekivad advokaadile kohustused. Advokaat peab kliendi huvides kasutama kõiki seaduslikke vahendeid ja viise ning klienti teavitama enda tegevusest. Samuti peab advokaat pidama käsitlevate asjade nimekirja ja hoidma saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks tehtud andmeid. Advokaat peab oma tegevuses säilitama väärikuse ja kutseau.[1]
Kliendilepingu vorm[muuda | muuda lähteteksti]
Kliendileping sõlmitakse üldjuhul kirjalikult. Advokaadibüroo pidaja, ülesande võtnud advokaat ja klient allkirjastavad kirjalikult sõlmitud kliendilepingu. Kui õigusteenust osutavaks advokaadiks on vandeadvokaadi abi, tuleb lepingu sõlmimisel klienti teavitada, et ülesannet täidab patrooni juhendamisel vandeadvokaadi abi.[1]
Advokaat ja advokaadibüroo pidaja vastutavad solidaarselt õigusabi kvaliteedi ning tekitatud kahju eest. Advokaadibüroo pidaja või advokaadi vastutust välistav kokkulepe on tühine. Suulise lepingu sõlmimiseks peab advokaat teavitama oma soovist advokaadibüroo pidajat. Kliendi kaitseks ei või sõlmida suulist lepingut kriminaalmenetluses ja kliendi esindamiseks kohtus või muus ametiasutuses.[1]
Advokaaditasu kliendilepingus[muuda | muuda lähteteksti]
Kliendilepingus määratakse kindlaks advokaaditasu. Kliendile teeb esimese hinnapakkumise advokaat või advokaadibüroo pidaja, kes selgitab kliendile tasu kujundamise aluseid. Advokaaditasu määratakse tunnitasuna, koondtasuna või osatasuna ja klient peab arved tasuma rahas.[1]Advokaaditasu on kliendilepingu oluline tingimus, mille rikkumine võib õigusliku tagajärjena tuua kaasa lepingu lõpetamise. Klient peab hüvitama õigusteenuse osutamisega seotud kulud, mida advokaat on õigusteenust osutades kandnud. Advokaat peab klienti kuludest teavitama.[2]
Advokaat esitab kliendile advokaaditasu ja õigusteenuskulude kohta arve, milles on eraldi märgitud tasu ja kulude suurus.[2] Kui advokaaditasu või õigusteenuskulu nõue ei ole põhjendatud, siis on kliendil õigus advokatuuri aukohtus nõue vaidlustada. Eesti Advokatuuri pädevuses on lahendada kliendilepingust tulenevaid vaidlusi.[3]
Kliendilepingust taganemine[muuda | muuda lähteteksti]
Advokaat võib sõlmitud kliendilepingust taganeda. See võimaldab advokaadil võetud ülesande täitmisest loobuda. Advokaat on õigustatud taganema kliendilepingust ainult piiratud juhtudel, näiteks siis, kui klient esitab nõude, mille täitmine on võimatu. Nõude täitmine on võimatu, kui advokaat peab selle täitmiseks rikkuma seadust või kutse-eetika nõudeid. Advokaadil on õigus lepingust taganeda ka juhul kui klient on rikkunud kliendilepingu olulist tingimust.[1]Taganemisest ei tohi tekkida kliendile ülemäärast kahju ja kliendi huvid ei tohi jääda kaitseta.[2]