Eesti Advokatuuri eetikakoodeks

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Eesti Advokatuuri eetikakoodeks on advokaadi kutse-eetika allikas, kus on sõnastatud eriala väärtused ja põhiprintsiibid. Eetikakoodeksi järgimine on Eesti Advokatuuri liikmetele kohustuslik, selline pädevus tuleneb advokatuuriseadusest.[1] Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi nõuete järgimist kontrollib advokatuuri aukohus.[2]

Eesti Advokatuuri eetikakoodeksit on advokatuuri üldkogu otsusega muudetud neljal korral: 5.mail 2005. a üldkogu otsusega nr 4, 13. märtsil 2007. a üldkogu otsusega nr 4, 21. veebruaril 2008. a üldkogu otsusega nr 4 ja 1. märtsil 2013. a üldkogu otsusega nr 3.[3]

Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi koostamisel tugineti peamiselt CCBE eetikakoodeksi sätetele. Eetikakoodeksis on kakskümmend kuus paragrahvi, mis on jaotatud kaheksasse peatükki järgmiselt:

I üldsätted (§-d 1–3); II üldpõhimõtteid (§-d 4–9); III suhted advokaadibüroos (§-d 10–11); IV suhted kliendiga (§-d 12–19); V suhted kohtuga (§-d 20–23); VI suhted kolleegidega (§ 24); VII suhted avalikkusega (§ 25); VIII rakendussätted (§ 26).[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Advokatuuri eetikakoodeks võeti võeti advokatuuri üldkogu otsusega vastu 8. aprillil 1999 ja see jõustati 1. juunil 1999. Advokatuuri eetikakoodeksi eesmärk on sätestada kirjalikus õigusaktis advokaatide põhilised eetikanõuded.[5]

Kutseorganisatsiooni eetikakoodeksi kehtestamine on rahvusvaheliselt tunnustatud praktika. Rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtet järgides kasutati Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi väljatöötamisel konsensuslikku lähenemist. Selleks moodustati eetikakoodeksi projekti väljatöötamise grupp, kuhu kuulusid Ain Alvin, Liina Linsi, Rein Kiviloo, Aivar Pilv ja Aare Tark. Koodeksit toimetas Aleksander Glikman. Valminud projekt saadeti kõigile advokaadibüroodele kommentaaride ja ettepanekute esitamiseks. Parandusi ja kommentaare kasutati eetikakoodeksi projekti täiendamiseks ja parandamiseks.[5]

Eetikakoodeksi väljatöötamisel lähtuti eelkõige Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu (CCBE) eetikakoodeksist. Peale selle arvestati Rahvusvahelise Advokaatide Assotsiatsiooni (IBA) eetikanorme. Rahvuslike eetikakoodeksite seast lähtuti Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi väljatöötamisel eelkõige Šoti Advokatuuri eetikakoodeksist, kuna see oli Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi väljatöötamise ajal üks uuemaid ning kajastas kõige tänapäevaseimaid rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid. Muu hulgas lähtuti eetikakoodeksi väljatöötamisel Eesti advokaadikutse jaoks väljakujunenud headest tavadest ning advokatuuri juhatuse ja advokatuuri aukohtu distsiplinaarpraktikast. Samuti kasutati eetikakoodeksi väljatöötamisel Eesti Advokatuuri Vannutatud Advokaatide Nõukogu teise maailmasõja eelset distsiplinaarpraktikat. Nii põhineb eetikakoodeks euroopalikel väärtustel, kuid arvestab Eesti advokaadikutse eripärade ja traditsioonidega.[5]

Üldpõhimõtted[muuda | muuda lähteteksti]

Advokaadi sõltumatus[muuda | muuda lähteteksti]

Advokaadi sõltumatuse põhimõtte kohaselt peab advokaat oma kutsetegevuses järgima seadust, advokatuuri organite õigusakte ja otsuseid ning advokaadi kutse-eetika nõudeid. Peale selle peab advokaat käituma heade kommete ning südametunnistuse järgi. Samuti peab advokaat sõltumatuse põhimõtte kohaselt olema õigusteenust osutades vaba välismõjudest, sealhulgas sellistest, mis tulenevad tema isiklikest huvidest või välissurvest. Laiemas tähenduses annab sõltumatuse põhimõte advokaadile vabaduse valida õigusteenuse viisi, vormi ning õigusteenuse eest võetava tasu suuruse.[6]

Konfidentsiaalsus[muuda | muuda lähteteksti]

Konfidentsiaalsus kohustab ja õigustab advokaati hoidma kliendi avaldatud teavet saladuses. Konfidentsiaalsus ei ole üksnes advokaadi kohustus, vaid ka kliendi inimõigus. Konfidentsiaalsuse nõue laieneb nii advokaadi poole pöördumise faktile, õigusabi sisule kui ka tasu suurusele. Konfidentsiaalsuse põhimõte kohustab advokaati tagama, et kõrvalistel isikutel ei oleks juurdepääsu kliendi dokumentidele ning muule teabele.[7]

Äriline teavitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Ärilise teavitamise põhimõttega seatakse piirangud advokaadibüroo tegevuse reklaamimisele, lähtudes peamiselt teistest kutse-eetika üldpõhimõtetest. Ärilise teavitamise põhimõtte kohaselt võib advokaadibüroo oma tegevuse kohta edastada vaid avalikkusele suunatud teavet, milleks on advokaadibüroo ärinimi, tegevusvaldkonnad, asukoht ja tööaeg, õigusteenuste hinnakiri ning teave büroos tegutsevate advokaatide kohta.[7]

Kõlvatu võistlus[muuda | muuda lähteteksti]

Kõlvatu võistluse põhimõttega sätestatakse, et advokaat ei tohi kliente hankida ebaausal teel. Teise advokaadi klienti ei tohi kallutada advokaati vahetama kolleege või nende poolt pakutavat õigusteenust halvustades. Kõlvatu võistluse põhimõtte kohaselt võib advokaat varem teiselt advokaadilt samas asjas õigusabi saanud kliendi üle võtta vaid siis, kui ta teavitab sellest kliendile varem õigusteenust osutanud advokaati.[7]

Kliendi huvide kaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Kliendi huvide kaitse põhimõtte kohaselt, peab advokaat õigusteenuse osutamisel seadma esikohale kliendi huvid ning on kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki eetilisi vahendeid ja viise. Kui kliendi soovid on vastuolus tema tegelike huvidega, seadusega või advokaadilt oodatav teenus on vastuolus kutse-eetika normidega, on advokaadil kohustus kliendile selgitada oma seisukohti. Samuti peab advokaat kliendile selgitama tema nõudmistest tulenevaid võimalikke tagajärgi. Kui klient ei loobu oma eetikavastastest nõudmistest, on advokaadil võimalus õigusteenuse leping lõpetada.[7]

Au ja väärikus[muuda | muuda lähteteksti]

Au ja väärikuse põhimõtte kohaselt peab advokaat kutsealasel suhtlusel kohtu, kolleegide ja teiste võimalike osapooltega lähtuma kutse-eetika nõuetest. Lisaks peab advokaat au ja väärikuse põhimõtte kohaselt hoiduma advokatuuri ja advokaadi kutse mainet kahjustavast käitumisest, seda ka väljaspool kutsetegevust.[7]

Advokatuuri aukohus[muuda | muuda lähteteksti]

Juhul kui advokaat eksib eetikakoodeksis sätestatu vastu, pannes toime distsiplinaarsüüteo, võib Eesti Advokatuuri aukohus algatada aukohtumenetluse ning mõista advokaadile distsiplinaarkaristuse. Aukohus arutab advokaatide distsiplinaarsüüteo asju ja muud seadusega aukohtu pädevusse antut. Aukohtumenetluses tõlgendatakse kutse-eetika normi, kusjuures Eesti Advokatuuri eetikakoodeks annab omakorda aluse tõlgendada kutse-eetika nõudeid aukohtu otsuste alusel.[8]

Advokaadile võib määrata distsiplinaarkaristuse juhul, kui ta eksib sätestatud õigusaktide vastu või eirab kutse-eetika nõudeid. Distsiplinaarkaristuseks võib olla noomitus, rahatrahv, kutsetegevuse peatamine või advokatuurist väljaheitmine. Ühe distsiplinaarsüüteo eest võib karistada vaid ühe distsiplinaarkaristusega, mida kohaldades ei arvestata sama teo eest määratud kriminaalkaristust. Advokaadile ei või määrata distsiplinaarkaristust, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud üle kahe aasta. Aukohtu otsus jõustub selle vastuvõtmisega, advokatuurist väljaheitmise otsus jõustub, kui juhatus selle kinnitab.[2]

Aukohus moodustatakse seitsmeliikmelisena neljaks aastaks. Sellesse peab kuuluma neli advokatuuri üldkogu valitud vandeadvokaati, kaks kohtunike täiskogu valitud kohtunikku ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu määratud õigusteadlane.[2]

Kommenteeritud väljaanne[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Advokatuuri eetikakoodeksist on koostatud kommenteeritud väljaanne, mis annab tõlgenduse kõigile eetikakoodeksi sätetele.[9] Selle koostamiseks moodustas advokatuur töörühma, kuhu kuulusid Ain Alvin, Liina Linsi, Uno Lõhmus, Elmer Muna, Martin Tamme, Anneli Soo ja Hannes Vallikivi.[10] Koostamise eesmärk oli luua advokaatidele praktiline juhis. Samuti on eetikakoodeksi kommenteeritud väljaanne käitumisjuhiseks juristidele ja teistele, kellele eetikakoodeksist tulenevad nõuded kohustuslikud ei ole, kuid kes peaksid siiski advokaadi kutse-eetika nõudeid järgima.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. A. Soo, M. Tamme. Eesti Advokatuuri eetikakoodeks. Komm vlj. Tallinn: Juura 2018, lk 17.
  2. 2,0 2,1 2,2 Advokatuuriseadus. – RT I, 19.03.2019, 51.
  3. Eesti Advokatuur. Eesti Advokatuuri eetikakoodeks. – https://www.advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks (10.11.2019).
  4. A. Soo, M. Tamme, lk 5.
  5. 5,0 5,1 5,2 Eesti Advokatuuri eetikakoodeks kommenteeritud väljaanne, M. Tamme, A. Soo, lk 23.
  6. A. Soo, M. Tamme, lk 44.
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 Eesti Advokatuur. Eesti Advokatuuri eetikakoodeks. – https://www.advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks (02.10.2019).
  8. Eesti Advokatuuri eetikakoodeks kommenteeritud väljaanne, M. Tamme, A. Soo, lk 22.
  9. A. Soo, M. Tamme, lk 3.
  10. 10,0 10,1 A. Soo, M. Tamme, lk 4.