Klaasarmatuur

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Klaasarmatuur ehk klaasplastsarrus on klaaskiust ja polümeerepoksiidist koosnev sarrus, mille diameeter jääb vahemikku 4 mm kuni 20 mm. Materjal on vastupidavam, tugevam, odavam ja kergem kui metall ning mittetoksiliste omadustega. Klaasplastarmatuuri saab kasutada pingbetooni paigaldatuna, tee-, silla-, ja sadama ehituses. Materjal väga korrosioonikindel ning tema eeldatav eluiga on umbes 80 aastat.[1]

Klaasplastsarrus on ökoloogiline. Toode arendati külma sõja ajal, et ehitada tuumavarjendeid materjalist, mis ei salvesta radioaktiivsust. Samuti oli seda satelliitidelt raske avastada ning kerguse tõttu lihtne kasutada.[2]

Klaasarmatuuri omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Kollased-valged klaasarmatuurid

Klaaskiudude eelised[muuda | muuda lähteteksti]

  • kergem kui teras;
  • sama tugev kui teras;
  • vastupidavus vedelikele, leelistele ja kemikaalidele;
  • lihtne ja kiire töödeldavus;
  • niiskuskindel;
  • hea soojusisolatsiooniga.[4]

Armasteki klaasplastsarrus[muuda | muuda lähteteksti]

Sarruse tootmisel on kasutatud kiude ja epoksüüdvaiku, maksimaalse nakke saavutamiseks on neile peale põimitud spiraalne kattekiht. Kuna UV-kiirgus muudab materjali nõrgemaks on soovitatav seda hoida varjus. Klaasplastsarrusega töötamisel on oluline kanda spetsiaalseid kindaid ja riideid, kaitseks sellest eralduvate kiudude eest. Sarruse lõikamisel tuleks kasutada respiraatorit.

Võrreldes klaasplastarmatuuri terasega on tõmbetugevus ligikaudu 2,5 korda suurem ja tiheduse 3,8 korda väiksem. Kuna klaasplastsarrusel puudub voolepiir, siis sellest valmistatud betoonist element ei paindu vaid puruneb, seevastu terasega betoonil sellist probleemi pole.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Klaasarmatuur". DonLeon. Originaali arhiivikoopia seisuga 4.12.2021. Vaadatud 12.03.2022.
  2. Antson, Henrik (1. mai 2013). "Klaasplastsarrus" (PDF). Keskkonnatehnika.ee. Vaadatud 24.03.2022.
  3. "Klaasplastsarruse katsetulemused" (PDF). Tallinna Tehnikaülikooli Sertifitseerimisasutus. 31. jaanuar 2013. Vaadatud 24.03.2022.
  4. "Advantages of fibreglass". FIBERLINE. Vaadatud 24.03.2022.
  5. Turja, Ivar (2018). "Klaasplastsarrusega betoontalade paindetõmbetugevuse tulekahjujärgne uurimine" (PDF). Eesti Maaülikool. Vaadatud 24.03.2022.