Kanooniline õigus
(Ümber suunatud leheküljelt Kirikuõigus)
Kanooniline õigus ehk kirikuõigus on roomakatoliku kirikus ja õigeusu kirikus tekkinud eeskirjade kogum.
Katoliku kirikus[muuda | muuda lähteteksti]
Katoliku kirikus on kanooniline õigus kujunenud kiriku kaanoneist, kirikukogude otsustest ja paavstide käskkirjadest, katoliiklikel maadel kasutusel alates 4. sajandist.[viide?]
Õigeusu kirikus[muuda | muuda lähteteksti]
Õigeusu kirikus põhineb kanooniline õigus õigeusu kaanonitel, mis omakorda põhinevad apostlite ja kirikuisade valitud kirjutistel ning kirikukogude otsustel, mille juures tähtsaimad on oikumeeniliste kirikukogude otsused, mis on tehtud 4.–8. sajandil, kui kirik ei olnud veel lõhenenud katoliku ja õigeusu kirikuks. Õigeusu kiriku elukorraldus põhineb neil otsustel ja nende tõlgendamisel.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Liina Eek. Õigeusu kiriku fülogeneesist. - Akadeemia, 5, 2016, lk 770-771