Kieveli katekismus
"Kieveli katekismust" on peetud esimeseks eestikeelseks trükiseks[1][2], kuid selle kohta konsensus puudub. See võis valmida Saare-Lääne piiskopi Johann IV Kieveli (piiskopina ametis 1515–1527) ettevõtmisel, kuid jäi tõenäoliselt käsikirjaliseks.
Taust
[muuda | muuda lähteteksti]Alates 1420. aastatest nõudsid katoliku kiriku juhid Vana-Liivimaa vaimulikelt kohalike rahvaste usulise harimise parandamist. Sellega seoses nõuti ka eestikeelsete lihtsate usuõpetuste ehk katekismuste koostamist. On võimalik, et mõnel pool neid ka koostati, kuid kindlaid tõendeid selle kohta pole avastatud.
Viide piiskopi kutses sinodile
[muuda | muuda lähteteksti]1517. aastal toimus Kuressaare Püha Laurentiuse kirikus Saare-Lääne piiskopkonna sinod, mille eesistuja oli piiskop Johann IV Kievel. Kutses sellele kogunemisele teatati spetsiaalse katehheetilise abimaterjali olemasolust, mis olevat loodud "koguduseliikmetele täieliku ja seadusliku usuõpetuse edastamiseks"[3]. Selline kirjanduslik ettevõtmine oli igati kooskõlas piiskop Johann IV Kieveli tegevusega, mis oli sihitud kirikukorralduse parandamisega temale usaldatud piiskopkonnas ja väljendus muuhulgas aktiivses kihelkondade visiteerimises ning sinodaalkohtute pidamisega erinevates piiskopkonna osades. Taoline katekismus oleks koosnenud traditsioonilistest osadest, tutvustades kasutajale Usutunnistust (dogmaatiline osa), Kümmet Käsku (moraaliteoloogiline osa), Meieisapalvet (spirituaalne osa) ja sakramente (liturgilis-sakramentaalne osa).
Pikemalt artiklites Kullamaa käsikiri ja Kullamaa vakuraamat
Kieveli katekismuse trükitud versiooni olemasolu on jäänud tänapäevani vaid oletuslikule tasemele. 1517. aasta viide (kutses sinodile) pärineb trükikunsti ja reformatsiooni-ideede kiire levimise ajajärgust.
Inna Põltsam peab tõenäoliseks võimalust, et Kieveli katekismus oli trükitud, kuigi seda on peetud ka "müütiliseks" või "hüpoteetiliseks".[4] Jüri Kivimäe, Voldemar Milleri jt seisukoha järgi on tegu väheusutava oletusega.[5][2]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kampmann, Mihkel (1919). Eesti ajalugu. Tallinn: Gustav Pihlaka kirjastus. Lk 101.
- 1 2 Miller, Voldemar (1976). Esimesed eesti raamatud. Tallinn: Eesti Raamat. Lk 7.
- ↑ Aleksander Elango, Eesti pedagoogilise mõtte arengu radadelt, PEDAGOOGILINE MÖTE EESTIS KATOLIIKLUSE AJAL. Katoliku kiriku haridustegevus Eestis, Tallinn, 2002, lk 19 jj
- ↑ Põltsam, Inna (2000). "Eesti raamatu ajaloo algus – kas luterliku või katoliku kirjasõnaga?". Tuna. 3 (2).
- ↑ Kivimäe, Jüri (2025). "Katekismuseajastu. Prelüüd Eesti raamatuaastale". Tuna (2).
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Toomas Paul, "Eesti piiblitõlke ajalugu".Tallinn, 1999.
- Artur Võõbus, Studies in the history of the Estonian people. With Reference to Aspects of Social Conditions, in Particular, the Religious and Spiritual Life and the Educational. PETSE Scholarly series, Vol. 19. Stockholm 1970, p, 31.