Keskeuroopa majaämblik
| Keskeuroopa majaämblik | |
|---|---|
 Tegenaria atrica | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Ämblikulaadsed Arachnida |
| Selts |
Ämblikulised Araneae |
| Sugukond |
Lehterämbliklased Agelenidae |
| Perekond |
Majaämblik Tegenaria |
| Liik |
Keskeuroopa majaämblik |
| Binaarne nimetus | |
|
Tegenaria atrica C. L. Koch, 1843 | |
 Keskeuroopa majaämblik levila | |
Keskeuroopa majaämblik (Tegenaria atrica, sünonüüm Eratigena atrica) on majaämbliku perekonda kuuluv ämblik. Ämblikku iseloomustab tema suurus, jalgade siruulatusega kuni 10 cm kuulub ta ühtede suuremate ämblike sekka.[1] Jõudnud Kesk-Euroopast tõenäoliselt kaubavahetusega Eestisse.[2]
Nimetus
[muuda | muuda lähteteksti]Majaämblikud kuuluvad lehterämbliklaste sugukonda (Agelenidae), kes on Eesti looduses esindatud vaid ühe levinud liigiga (harilik lehterämblik, Agelena labyrinthica). On mitut liiki suuri ja sarnaseid majaämblikke (T. atrica, T. duellica, T. gigantea ja T. saeva). Kõik need liigid paigutati 2013. aastal ühe liiginime alla, milleks sai Tegenaria atrica, keda Eestis keskeuroopa majaämblikuks kutsutakse. Hiljem paigutati nad omaette perekonda Eratigena, kuid 2018. aastal lahutati T. atrica jälle eraldi liikideks. Kasutusel on nimetused Tegenaria atrica ja Eratigena atrica.[2]
Eestisse jõudmine
[muuda | muuda lähteteksti]Meil levinud harilik majaämblik on Eestisse jõudnud tõenäoliselt tuhandeid aastaid tagasi. Keskeuroopa majaämbliku leviala on viimasel sajandil laienenud tänu inimtegevusele. Põhjamaade esmaleiud jäävad 1970. aastatesse, Eestisse jõudis liik paar aastakümmet hiljem. Esimese selle liigi leiu kinnitas Eesti ämbliku-uurija Asta Vilbaste 1990. aastate teises pooles. Alates 2002. aastast hakkas liigi leidude kohta järjest rohkem teateid tulema. Esimesed leiuteated Eestis olid seotud sadamate ja seal olevate laohoonetega, hiljem raudteede lähedusega, edasi tulid teated kodumajapidamistest. See viitab üsna selgelt, et liigi levik on seotud hoogustunud väliskaubandusega ja nüüdseks on liik levinud kõikidesse suurematesse asulatesse. Maapiirkonnad on 2020. aastatel veel vähe esindatud. Keskeuroopa majaämblik võib inimest ka hammustada, aga selle tagajärjed on märksa leebemad kui sääsepistel.[2]
Elupaik
[muuda | muuda lähteteksti]Keskeuroopa majaämblik elab lisaks elamutele ka looduses, eelistades elupaigana koopaid, puuõõnsusi ja muid hämaraid kohti. Ehkki liik pärineb algselt mujalt, ei paista, et ta võõrliigina kodumaisele elurikkusele kahju teeks. Kesk-Euroopas on ta eksisteerinud koos hariliku majaämblikuga. Samuti on tubaste inimkaaslejate puhul võõrliigi mõiste veegi ähmasem kui õues elavate liikide puhul. Ta võib elada ka soojemapoolses keldris või muus ruumis.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Hiiglaslik ämblik kolis Eestisse". Eesti Ekspress. Vaadatud 6. septembril 2023.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 ERR, Mart Meriste | (14. mai 2019). "Selgus majja majaämblikega". ERR. Vaadatud 6. septembril 2023.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Keskeuroopa majaämblik andmebaasis eElurikkus
- Mart Meriste "Koduloom ämblik" Eesti Loodus, 2012/5
- Maaleht: Võõras ämblik Eestis
