Keskeuroopa majaämblik
| Keskeuroopa majaämblik | |
|---|---|
 Tegenaria atrica | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Ämblikulaadsed Arachnida |
| Selts |
Ämblikulised Araneae |
| Sugukond |
Lehterämbliklased Agelenidae |
| Perekond |
Majaämblik Tegenaria |
| Liik |
Keskeuroopa majaämblik |
| Binaarne nimetus | |
|
Tegenaria atrica C. L. Koch, 1843 | |
 Keskeuroopa majaämblik levila | |
Keskeuroopa majaämblik (Tegenaria atrica, sünonüüm Eratigena atrica) on majaämbliku perekonda kuuluv ämblik. Ämblikku iseloomustab tema suurus, jalgade siruulatusega kuni 10cm kuulub ta ühtede suuremate ämblike sekka.[1] Jõudnud Kesk-Euroopast tõenäoliselt kaubavahetusega Eestisse.[2]
Nimetus[muuda | muuda lähteteksti]
Majaämblikud kuuluvad lehterämbliklaste sugukonda (Agelenidae), kes on Eesti looduses esindatud vaid ühe levinud liigiga (harilik lehterämblik, Agelena labyrinthica). On mitut liiki suuri ja sarnaseid majaämblikke (T. atrica, T. duellica, T. gigantea ja T. saeva). Kõik need liigid paigutati 2013. aastal ühe liiginime alla, milleks sai Tegenaria atrica, keda Eestis Kesk-Euroopa majaämblikuks kutsutakse. Hiljem liigutati nad omaette perekonda Eratigena, kuid 2018. aastal lahutatiT. atrica jälle eraldi liikideks. Kasutusel on nimetusedTegenaria atrica ja Eratigena atrica.[2]
Eestisse jõudmine[muuda | muuda lähteteksti]
Meil levinud harilik majaämblik on siinsetest eluruumides olnud tõenäoliselt tuhandeid aastaid. Kesk-Euroopa majaämbliku leviala on viimasel sajandlil laienenud tänu inimtegevusele. Põhjamaade esmaleiud jäävad 1970ndatesse aastatesse, Eestisse jõudis liik paar aastakümmet hiljem. Esimese selle liigi leiu kinnitas Eesti ämbliku-uurija Asta Vilbaste üheksakümnendate aastate teises pooles. Alates 2002. aastast hakkas liigi leidude kohta järjest rohkem teateid tulema. Esimesed leiuteated Eestis olid seotud sadamate ja seal olevate laohoonetega, hiljem raudteede lähedusega, edasi tulid teated kodudest. See viitab üsna selgelt, et liigi levik on seotud hoogustunud väliskaubandusega ja nüüdseks on liik levinud kõikidesse suurematesse asulatesse. Maapiirkonnad on 2020. aastatel veel vähe esindatud. Kesk-Euroopa majaämblik võib inimest ka hammustada, aga selle tagajärjed on märksa leebemad kui sääsepistel.[2]
Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]
Kesk-Euroopa majaämblik elab lisaks elamutele ka looduses, eelistades elupaikadena koopaid, puuõõnsusi ja muid hämaraid kohti. Ehkki liik pärineb algselt mujalt, ei paista, et ta võõrliigina mingit kahju kodumaisele elurikkusele teeks. Kesk-Euroopas on ta eksisteerinud koos hariliku majaämblikuga ja pole põhjust arvata, et see Eestis kuidagi teistmoodi peaks kujunema. Samuti on tubaste inimkaaslejate puhul võõrliigi mõiste veegi hägusam kui õues elavate liikide puhul. Võib elada ka soojemapoolses keldris või muus ruumis.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Hiiglaslik ämblik kolis Eestisse". Eesti Ekspress. Vaadatud 6. septembril 2023.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 ERR, Mart Meriste | (14. mai 2019). "Selgus majja majaämblikega". ERR. Vaadatud 6. septembril 2023.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Keskeuroopa majaämblik andmebaasis eElurikkus
- Mart Meriste: "Koduloom ämblik" Eesti Loodus, 2012/5
- Maaleht: Võõras ämblik Eestis
